Feminismist välismaa moodi

Kuigi ma külmetasin ennast nädalavahetusel Berliinis nii põhjalikult, et parem kui ma poleks sinna üldse läinud, sain ma sealt hulgaliselt huvitavaid mõtteid ja teadmisi.

Eestis on feminismi mõiste äärmiselt kitsas ja vanaaegne ning isegi seda vanaaegset põhimõtet, et tegelikult on naised ja mehed suhtkoht ühesugused, on päris raske kõigile arusaadavalt väljendada.

Nädalavahetusel rääkisin ma pisut ühe Brüsseli tüdrukuga, kelle nimi on Liberte. Ta on õppinud Londoni ülikoolis feminismi ja see on kirjas ka ta diplomil – diplomeeritud feminist. Selleks, et mõista, mis sinna alla veel võiks kuuluda, siis mainiks, et tema poiss-sõber võttis samas koolis feministliku ökonoomika kursuse. Lugupeetud majandusteadlased, on ju, te vähemalt teate, mis asi see on?

“The goal of Feminist Economics is not just to develop more illuminating theories, but to improve the conditions of living for all children, women, and men.”

Kel huvi tekkis, siis siin on päris pädev ajakiri internetis – Feminist Economics


Aegajalt tundub, et hoolimata sellest, et me oleme ametlikult EL liige, on vesi meie konnatiigis ikka pisut sumbunud. Juba pikemat aega on Euroopas räägitud teemal gender mainstreaming ehk kuidas seda peaks kasutama ja rakendama erinevate seaduste väljatöötamisel. Tekib küsimus, kas ka Riigikogus on seda põhimõtet kordagi arutatud?

Et vähe selgem paistaks panen siia kopi ENUTi 2000 aasta uudislehest:

Mis on “gender mainstreaming” – soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine?
Hjördis Höglund

Naiste ja meeste staatuse, prioriteetide ning vajadustega arvestamise süstemaatiline integreerimine kõigi valdkondade poliitikatesse soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil: poliitika ning meetmete võrdõiguslikkuse saavutamiseks tehtav töö; kõigi valdkondade ja
kõigi tasandite poliitikate, tegevuskavade ja meetmete puhul nende kavandamise, elluviimise, järelvalve ja hindamise etappidel naistele ja meestele avaldatava mõju arvestamine. (100 mõistet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta, Sotsiaalministeerium 1999, lk.11 ).

3R meetodi võttis kasutusele Gertrud Äström
3R-i soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises

3R-i meetod on analüütiline vahend, mida kasutatakse soolise võrdõiguslikkuse süstemaatiliseks rakendamiseks. 3R-I tähendavad representatsiooni, ressursse ja reaalsust.

1R Representatsioon Vastab küsimusele: Kui palju naisi ja kui palju mehi?
Vastused annavad pildi naiste ja meeste proportsioonist kõigil otsustamis- ja tegevuse tasanditel; näiteks otsustajate, personali ja kasutajate hulgas.

2R Ressursid Vastab küsimusele: Kuidas jaotuvad ressursid naiste ja meeste vahel? ( raha, aja ja ruumi mõttes)

3R Reaalsus Vastab küsimusele: Mida on tegelikult tehtud? Miks on just nii tehtud? Kelle vajadusi ja nõudmisi on arvestatud? Kas naiste ja meeste huve ja soove arvestatakse võrdselt?
Need on kvalitatiivsed küsimused, mis kerkivad 1R-i ja 2R-i uurimisest.

%d bloggers like this: