Mehelikkusest

Ausalt, ma olen käinud mitmetel feministide konverentsidel – Eestis, Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes. Aga tänane oli tõeliselt hea. Sotsmin tegi. Tallinnas, KUMU hoones.
Neil oli sellekohane märkus ka blogis – “Ühe konverentsi korraldaja piinad”

Vot, selliste konverentsidega tulebki Eestis võrdõiguslikkusest rääkida! Mehed, kes jagasid asja, rääkisid kuidas mõjutab mehi see, et nad on sunnitud olema edukad, tugevad, agressiivsed.

Et mitte enda saba kergitamata jätta, siis oli arutlusel ka laste kasvatamise teema, mida ma kurtsin nats aega tagasi – Konservatiivne pedagoogika

Isegi Priit Pulleritsul ununes eesreas aeg-ajalt suu lahti. Näiteks selle koha peal, kui üks rootslane rääkis, et aegade jooksul muutuvad põhimõisted, mis on mehelik ja mis on naiselik ja ta tõi näiteks seelikud. Et kuna David Beckham olevat kah kuskil shoti seelikut kandnud, siis kõlbab ka pärsimehelikel meestel seelikut kanda. Ja et meeste jaoks on hirmus oluline, et teised mehed neid ikka mehelikeks peaks, naiste arvamus on isegi vähem oluline ja tõelise mehe kõige hullem hirm on, et teda peetakse homoks. Ka pisikesi poisse kasvatakse jutuga- miks sa niimoodi pillid (teed, räägid, naerad, oled) ega sa mingi tüdruk pole.

Ning et tegelikult on tüdrukutel alati olnud kergem meeste asju üle võtta. Näiteks oli naistel kunagi väga lihtne hakata pükse kandma, meestel seelikutega on hoopis suurem jama. Muideks – Linnar Viik soovitas meestele soojalt suvel seelikut kanda, et hea lahe tunne. Aga ma omalt poolt ikka lisaksin, et talvel ja eestis ei soovita ma küll kellelgi seelikut kanda, see on ebatervislik, ausõna on, eriti meil siin, kus sündivus isegi väike.

Aga konverents oli ka huvitavalt korraldatud. Oli põhiesineja, vestlusring asjatundjatega ja pisike võimalus ka saalist sõna saada. Kõik sõnavõtud olid inglise keeles, isegi eestlased rääkisid omavahel inglise keeles. See oli pisut kummaline, kuna mitte-eestlased olid tugevas vähemuses ja tõlge oli olemas. Oleks võinud arvestada enamuse ja asukohamaaga, aga Eesti juba kord on nii väikeriik ja inglise keele rääkimis oskus (julgus) rõhutab sinu haritust…

Kõik põhisesinajad, peale ühe ameeriklase, kes väitis ennast maailma kõige kõvemaks femistiks ja rääkis totaalset jama kõnepuldist, mida ta mehelikkuse sümboliks kutsus, olid mehed. Mis ma leian, on väga positiivne nähtus meil ja praeguses olukorras. Juttu oli ka sellest, et ka Rootsis arvatakse et võrdõiguslikkuse asi on naiste rida, Eestis on see arvamus veel rohkem kivinenud ja seepärast on hea kui seda mehed räägivad.

Igatahes peaks selliseid üritusi rohkem olema ja selliseid esinejaid peaks suurem hulk inimesi kuulma, siis oleks lootust, et ka meil on mõne aja pärast ühiskond, kus pooled inimesed ei arva, et mehed on lihtsalt loomu poolest juhiks sündinud. Ja ei ole sellist olukorda nagu mul eile, kus haritud filosoofiadoktor küsib mult siiralt imestunult, et miks sa sellise teema üldse valisid (naised poliitikas).

Aga ürituse pilte näete siin – http://www.page.ee/1/meestest/– ja pildistamise eesmärk ei olnud kõrge pildi kvaliteet vaid pigem sündmuse jäädvustamine.

See oli sündmus Eestis, nii tasemel võrdõiguslikkuse konveretsi pole siin veel iial olnud ja karta on et niipea ei tule ka.

PS! huvitav, mida sellest P. Pullerits kirjutab, ta tegi hulgaliselt märkmeid.
PPS! P. Marvet oli üritusele jalustrabava tehnilise värgi taha orgunninud ja igatsugu ettekannete linke ja muud värki lingib oma blogis

%d bloggers like this: