Vabaduse park

Vabaduse park
Täna ajasin ma end vara üles ja sõitsin rattaga Vabaduse väljakule. Teadagi miks – Vaata siit.

Inglased mõistsid aastal 1872, et kasulik on eraldada tükk parki keset Londoni linna ja lubada seal inimestel avalikult koosolekut korraldada ja rääkida ükskõik mida (ainult kuningannat ei tohi solvata). Isemõtlejad, maailmaparandajad, aga miks ka mitte lihtsalt süsteemi poolt ärapahandatud inimesed ütlevad oma sõnumi kogu maailmale välja ning lähevad seejärel vaguralt koju. Kõik võidavad – inimene sai mure südamelt ära, aga ühiskonnas jäi rahu püsima, pööbel ei mässa, maailm jätkab pöörlemist. Ajalehtede kommentaariumid on väga selgelt ja üheselt muutunud meie Hyde Park’iks – kohaks, kus igaüks võib karjuda, mis sülg suhu toob, ja kõik teavad, et need ongi just sellised kohad ja Delfi on selle žanri apoteoos. Selle asemel, et mõelda välja seadusi, kuidas inimeste arvamusi maha suruda, võiks leida koha, kus inimesed oma mure saaks ilma rahademokraatia sekkumiseta välja öelda. Miks ei võiks meil olla oma päris Hyde parki laadne koht – Vabaduse väljak – vabadus ütelda välja, mis meid ühiskonnas häirib. Linnavalitsus on ligidal ja ka Vabariigi valitsus ei jää kaugele.

Autode parkla ei sobi Eesti riigi esindusväljakule. Vabaduse väljak ei pea sümboliseerima mammona vabadust. Vabaduse väljak peab sümboliseerima vabasid inimesi vabal maal, mis ei pea olema raha eest ostetav.

Pargi vabalt!

%d bloggers like this: