Muuseumidest ja kunstinäitustest


Huvitav, kui palju ja kuidas on muutunud inimeste aja veetmise moodused viimase 20 aasta jooksul? Et nad on muutunud, selles ei ole ilmselt mingit kahtlust. Terves maailmas on inimesed tänu arvutile ja telekaprogrammide rohkusele hakanud rohkem aega omaette veetma.

Enda pealt võrreldes on muidugi probleem selles ka, et mida vanemaks inimene saab, seda mugavamaks ta muutub ja seepärast on juba neid kodus oldud tunde tüki maad rohekem kui siis kui perekonda ega mingeid erilisi kohustusi polnud. Miks ma selle teema peale praegu tulin? Põhiliselt selle pärast, et siis kui ma olin vanuses 18-23, siis polnud Tallinnas ühtegi kunstinäitust, mida ma vaatamas poleks käinud. Kõik need kunstihoone ülevaatenäitused ja galeriide isikunäitused. Ja aeg-ajalt tehti näituseid ka erinevates muuseumides. Näiteks tarbekunstimuuseumis olen ma mitu korda käinud, aga ammu. Ning veel fotonäitused Raevanglas ja Kikkendikökis. Viimse aasta jooksul olen ma Eestis aga vist ainult kolmel näitusel käinud. Hale, kas pole?

Igatahes on mul täna plaanis seda viga parandada. Kadrioru väliskunstimuuseum korraldab lasteaia- ja suurematele lastele “Lossikooli”, mis toimub aasta otsa 2 korda kuus ja Kadrioru Saksa Gümnaasium võimaldab oma 1. klassi lastel seal käimist. Võimalik, et ka suuremates klassides, aga minu laps käib esimeses. Ja nüüd said nad koos lõputunnistusega ka kutse lastevanematele täna õhtuks väliskunstimuuseumi vastavale üritusele, kus Jüri Kuuskemaa räägib ekspositsioonist ja samuti tuvustatakse seda, mida meie lastele on õpetatud. Väga kena idee igatahes. Keegi peab ikka sundima, et suur inimene end näitusele veaks. Muideks, ma pole seal muuseumis kordagi käinud.

%d bloggers like this: