Avalikest pedofiilidest


Nädal aega on Eestis jutuks olnud pedofiiliskandaal T. H. Liiv võrgutas tuntud ärimehe poega
Sellega seoses on tekkinud ka idee, et kõik sedatüüpi tegeleased tuleks koos piltidega netti riputada. (Lasteahistajate pildid võivad netti ilmuda)

Arutasime seda asja paar õhtut tagasi mehega. Ma olen täiesti nõus, et pedofiilia on vastik-vastik. Väikese tütre emana on selle peale mõtleminegi jube. Ilmselt ei leia Eestist 1 % inimesigi, kes pedofiiliat pooldavad. Kuid samas tekib ikka küsitavus selle koha peal, et kas neid inimesi peaks kõikidele inimestele kui pedofiile demoma?

Olen käinud Tartu vanglas ekskursioonil ja leidsin, et vanglakaristus on tõeliselt painav karistusviis. Just see, mida pakub sellise asutuse tehniline külg. See, et seal on kehv seltskond, on veel eriküsimus. Ka need inimesed, kes on vangis, loevad ajalehti…

Teine asi on see, et milleks on vaja, et kõik saaksid teada, et too inimene on pedofiil? Eesti kultuurisüsteemis on inimestele tavaliselt sisse kasvanud moraal, et alaealistega vahekorras olemine on äärmiselt taunitav tegu. Inimene, kes seda tabu ei järgi, on ilmselt mingis mõttes haige.

Vahepalaks võiks öelda, et eile vaidlesin P. Pulleritsuga, et kas homoseksuaalsus on perversne ja haige. Minumeelest ei ole. Homode puhul on tegemist kahe täiskasvanud inimesega, kes teavad, mida nad teevad ja on mõlemad vastastikku ka sellega väga nõus.

Pedofiili puhul ei taha aga see inimene endale tunnistada, et tegemist on lapsega, kes ei oska veel täpselt otsustada, kas ta tahab seksida või mitte, sest Eestis üldiselt ennem 12 eluaastat ei seksita ja 12-aastased teevad seda ka tavaliselt endavanustega, mitte täiskasvanutega ning üldjuhul hakkavad inimesed ikka seksima umbes 18-aastaselt. Kui aga täiskasvanud inimene tegeleb ühiskondlikult taunitud tegevusega, siis loomulikult tuleb teda karistada, aga samas peaks ta saama ka psühholoogilist abi, et mõista, miks tal on ühikonnas aktsepteerimatu vajadus.

Kuna aga pedofiili puhul on tegemist ühiskonnas väga suure tabuga, siis anda pedofiil ühiskondliku hukkamõistu kätte, on veel hullem karistus, kui teda seaduse järgi karistada. 21. sajandil ja arenenud riigis ei peaks kohtumõitmise üheks liigiks olema omakohus ja riik peaks ka hoiduma, et sellised asjad teoks saavad.

Mina emana ei võida mitte midagi, kui ma teada saan, et keegi on pedofiil. Pealegi on ka üks teooria, et pedofiilideks saavad täiskasvanud, kes sedasama oma nahal lapsena on kogenud…

%d bloggers like this: