Raudteevärk vol.2

Riisipere raudteejaama veevõtutorn
Sõites mööda Eestit ringi tekib igatsugu mõtteid. Esimene on kindlasti see, et Eesti on viimasepeal koht ja neid nurki, mis siin veel üle vaatamata on, on talumatult palju. Teine asi, mis silma jääb, on tühjana seisvad ja lagunevad hooned. Kogu Eesti on täis endisi kolhooside hooneid, mis ilmselt küll kuuluvad kellelegi, aga see keegi ei tee nendega midagi. Ok, suuremjagu neist tootmishoonetest ei oma mingit arhitektuurilist väärtust ja seepärast on nende seismine ainult kinnitus jutule, et kunagi suutis väikse Eesti põllumajandus ära toita Leningradi, aga nüüd suudab Poola ära toita mitte ainult Eesti, vaid rohkemgi.

Aga meil on veel üks hoonetegrupp, mis suuremalt jaolt seisab õnnetuna ja kasutamata. Selleks on vanad raudteejaamad. Need on hooned on tavaliselt arhitektuurilise väärtusega. Ja raudteehoonete kasutamata hoidmise taga on saamatud nii omavalitsused, kui ka igatsugu muud ettevõtjad, kes sülle kukkunud varandusega miskit tarka ei oska peale hakata. Ning loomulikult meie riigivalitsus, kes on saamatu nii inimeste kui kultuuriväärtuste eest hoolitsemisel.

Kapitalistliku Eesti kõige kohutavam must tegu oli kindlasti Haapsalusse viiva raudtee ülesse võtmine. Kuidas üldse sai juhtuda, et selline investeering lasti kõige kaduva teed? Raudtee korda tegemine oleks kindlasti olnud mitmeid kordi kasumlikum, kui selle lihtsalt maha võtmine. Mandumise lugu loe siit.

Kui vist peaaegu osaliselt funktsionaalselt kasutatav raudteejaam on Tallinnas remonditud ja juurde-ehitatud, siis Eesti teine linn, Tartu, võib sellisest luksusest vaid unistada. Loe, mida tartlased oma raudtee asjast on arvanud, Raudteejaam nagu geto keset linna

Muude raudteehoonete jutte on veel palju, kõik ühesuguse alatooniga ja aastast 2003-2004. Raeküla raudteejaam püsib endiselt varjusurmas

Kuid ega ka nõuka ajal kadus hulk erinevaid raudteeliine:
Rapla-Virtsu raudtee 1931-1968

Siin jutt raudtee algusest, kui veel ka Paides oli töötav rongiliiklus.

Kusjuures, ega raudteejaamahoone pole ainus raudtee juurde kuuluv huvitav ehitis. Kunagi ehitati sinna ka näiteks veevõtutorne, mis on oma arhitektuuris veel eriti põnevad. Siin jutt Rakvere veetornist.

Pildil Riisiperes asuv veetorn. Riisipere on viimane jaam kuhu vanasti Haapsallu välja sõitnud rong, tänapäeval sõidab.

%d bloggers like this: