Lähis-Idast

vesiroos

Õhtuleht lubas avaldada, aga millegipärast ei teinud seda. Panen siis selle jutu, mille Bauman mulle saatis ja mille ma pisut ümber tegin oma blogisse ülesse.

Lähis-Idas on pea alati mingid sõjad ja pommitamised käinud. Need tunduvad juba nii tavalised ja eestlasele nii kauged, et tundub nagu oleks see tavaline olukord. Mõeldes sellele, kuidas ka meiega võiks täiesti vabalt mingi selline jama toimuda, paneb asjale sügavuti vaatama. Piisab vaid sellest, et mingi suur naaberriik väidaks, et meie oleme nende kaks sõdurit vangi võtnud…

Praeguse Iisraeli ja Liibanoni kriisi taga seisab liikumine Hezbollah. Mõni nädal tagasi võtsid nad kaks Iisraeli sõdurit sõjavangi, et need siis Iisraeli vanglates istuvate kodusõja-aegsete Liibanoni vangide vastu vahetada. Hezbollah oli algselt väike usklik organisatsioon, kuid kodusõja käigus nende sõjaline tugevus suurenes. Hezbollahi sõjavägi on Lõuna-Liibanonis siiani tunduvalt tugevam kui Liibanoni riigi armee. Hiljutiste valimiste käigus, sai Hezbollah esindajad parlamenti. Seega on tegemist organisatsiooniga, mis kontrollib teatud osa usklikke, valijaid ning omab suurt sõjalist jõudu. Hezbollahi toetas kodusõja ajal Süüria armee. Kui kodusõda lõppes, jäi Süüria armee julgeoleku põhjustel Liibanoni. Süüria on olnud traditsiooniliselt jõukas ja suur naaber. Vana kultuurikants – kõik teed viisid siinmail Damascusesse, mis on Süüria pealinn.

Võib-olla mäletate aasta alguses uudistes lugu, kuidas Liibanoni peaministri auto lasti Beiruti kesklinnas õhku? Rünnaku taga oli väidetavalt Süüria armee. Sellest vallandus Liibanonis suur pahameeletorm ja massimeeleavaldused Süüria vastu, mis tipnesid sellega, et ÜRO käsul viis Süüria oma armee Liibanonist välja. Arvatakse, et Süürial on ikka veel tugev kontroll Liibanoni poliitika üle – peamiselt Hezbollah kaudu, kuid ka läbi poliitikute, kes on Süüria poolt ära ostetud. See on arvatavasti ka põhjus, miks Iisraeli sõjalennukid on teinud mitmeid kordi hoiatuslende üle Süüria kuningapalee. Süüria on väitnud, et kui neilt lennukeilt peaks langema kasvõi üks pomm, siis nad vastavad Iisraeli rünnakutele. Liibanoni jaoks tähendaks see aga uut sõda nende pinnal. Tagatipuks on oht, et ka Iraan sekkub konflikti, eriti arvestades nende praegust presidenti (nimelt on Hezbollah shiia moslemite organisatsioon ning Iraan on samuti valdavalt shiia).

Nüüdseks peale 16-aastast kodusõda (loe: sõda Iisraeli ja Süüria vahel Liibanoni pinnal) on Liibanon saanud jõukate Pärsia lahe riikide elanike jaoks üheks meelis suvituskohaks. Kuna Pärsia lahe ääres on suviti eriti palav, aga Liibanoni kliima sarnaneb Eesti omale. Kuna praegu on suvi ja paljud Dubai töötajad veetsid Liibanonis puhkust, on paljud neist seal pommivarjendites ega saa Dubaisse tagasi. Paar kuud tagasi kuulutasid kaks hiiglasuurt kinnisvarafirmat ja Donald Trump, et investeerivad Beirutisse kolmepeale ligi miljard USA dollarit. Sel aastal ootasid liibanonlased rekordilist majanduskasvu, mis oleks peale kodusõda neile hädavajalik. Praegune olukord nullib kõik ootused.

Liibanonis toimub sõda selle algses mõistes ning kohalikud elanikud ei julge ega saa kodudest ära minna, sest teed Süüriasse, mis on ainus naaberriik peale Iisraeli, on puruks pommitatud, mereteed on Iisraeli sõjalaevade poolt sisse piiratud ning sadamad on õhku lastud, lennujaama maandumisrajad on purud ning rahvusvahelised lennukid enam Beirutis ei käi. Mägises Lõuna-Liibanonis on enamus sildu katki pommitatud. Teine põhjus, miks ei julgeta Beirutist ära minna, on hirm selle ees, et sõjapõgenikud koonduvad pealinna ja asutavad end sisse igasse võimalikku tühja korterisse või majja. Mis majast ja varast järgi jääb või kuidas uusi elanikke hiljem oma kodust välja saada, on hea põhjus, et kodu mitte maha jätta. Poliitikakommentaatorid arvavad aga, et Iisraeli rünnakute efektiivsust võib seletada ainult sellega, et sõda on plaanitud juba pikemat aega. Nafta hinnale mõjub see konflikt vaid positiivselt. Jõukad laheriigid saavad veelgi jõukamaks ning ükski mõjukatest riikidest ei ole teinud Iisraelile ettepanekut lõpetada sõda, mille algpõhjuseks oli vaid kaks inimest.

%d bloggers like this: