Plokkflööt

On kena traditsioon, et kui keegi käib välismaal, siis ta peab sõpradele ja sugulastele sealt kingitusi tooma. Kuna ma suvalise turistiläbu ostmist mõistlikuks tegevuseks ei pea, pean iga kord pea tööle panema.

Viimane kord Pariisist leidsin ma lapsele eriti omapärase kingituse. Nimelt oli seal kooliasjade riiulis müügil plokkflöödid – must ja valge. Plastmassist, 3,50 tükk. Mina ostsin musta, et siis ei paista plekid välja. Ilmselt on Prantsusmaal plokkflööt õpilasele sama loomulik õppevahend kui meil vesivärvid.

Mina pole kunagi ühtegi instrumenti õppinud ja muusikatundidest on mul ka meeles see, et põhiliselt me laulsime. Hoolimata sellest, on mul pidevalt olnud huvi mingit pilli õppida. Mõned aastad tagasi üritasin interneti abil suupilli mängima õppida. Alguses läks libedalt, aga siis läks nii keeruliseks, et inglisekeelne internet läks täiesti keeruliseks kätte. Nii see soiku jäigi.

Kuna lapsele pilli õpetamisega otsustasin alguses ise tegeleda, pidin ka endale selle asja selgeks tegema. Õnneks oli pilliga kaasas ka õpetus, kuidas näppe sättida. Alguses vaatasin vale rea järgi. Pärast selgus, et alumine rida käib minu pilli kohta. Nüüd tekkis järgmine probleem – mul pole kodus mingeid noote ja kooli vaheajal pole ka lapse laulikut. Ainuke nootidega asi oli mul vene ajast metallofonile kaasa pandud noodid. Nüüd ma siis võin teile mängida kahte laulu: “Kord metsas kasvas kuuseke” ja eriti hästi tuleb välja “Olgu jääv meile päike”.

Muusikapedagoogi annet aga mul erilist ei ole. Laps teatas kohe alguses, et see on nii keeruline, tema midagi aru ei saa ja tema ei taha ka. Ei aidanud ka see, et ma ähvardasin, et kui ta selle pilliga hakkama ei saa, siis kõik teised on veel keerulisemad. Ta tahaks kitarri õppima minna. Kodus meil päris kitarri pole. Kuidas teda saaks küll plokkflööti mängima meelitada? Ja kas poest ikka saaks mõnda lihtsate nootidega lasteraamatut? Vanamuusika kallale kohe ilmselt ronida ei tasu. Plokkflööt kirjade järgi pidavat vanamuusika pill olema.

Andreas teadis rääkida, et nootidega pidavat nüüd mingi eriti haige autoriõiguste seadus olema. Et kui laulukoorile osta noodid, siis ei tohi neid kõigile paljundada, vaid peab igaühele ostma. Autorikaitse ikka on üks vigadega värk.

Pildil ongi plokkflöödile sõrmede panemise õpetus. Üleval pool on parem ja allpool vasak käsi. Vasaku väike näpp pole kasutuses ja pöial hoiab alumist auku.

Näppude asetus

Näppude asetus

%d bloggers like this: