Mina ja piibel

Lüganuse kirik

Keegi kunagi kommis siin, et võiks viidata, kui oled miskit ajakirjanduses avaldanud. Reede päeval kell lõuna tuli mõte, et peaks homoteemal kirjutama ja kirjutasingi: Ebaõiglane jumal? Ajendiks põhiliselt see, et kristlased paraadi vastu sõna olid võtnud. Tavaliselt peab ikka üle kontrollima, kas mu kirjutis ajalehte kohale jõudis, nüüd mõtlesin, et ega see ilmumine nii oluline ka pole ja ei kontrollinud. Laupäevases lehes oli aga päris viisakas kohas. Loodame, et mu parteikaaslased väga pahaseks ei saa…

Natuke kripeldas ka see, et ma kogu raskuse just kristlaste õlgadele ladusin, kuna tegelikult pole mul selle partei vastu eriti midagi. Kunagi, kui ma veel esimees polnud, tegime me nende ja Iseseisvusparteiga mingit variparlamendi asja. Samas on mulle ikka siiani pisut arusaamatu, kuidas see võimalik oli. Sisuliselt ei ühenda meid kolme ju muu, kui see, et me parlamendis pole. Ükskord sattusin kogemata kristlaste esimehega aborditeemal rääkima. Õnneks suutsime jutu ennem ära lõpetada kui asi liiga tuliseks oleks läinud.

Toda juttu kirjutades mõtlesin ka selle peale, et ükskord tuli ühe tuttavaga juttu usklike inimeste sõnavarast. Tema on pärit väga usklikust perekonnast, mina olen nagu olen – piiblit olen lugenud, aga vist ühekorra ja kuidagi katkendlikult. Vana testamenti eriti katkendlikult. Üritasin isegi konspekteerida, et selgem oleks. Päris huvitav oli see, et tegelikult on palju väljendeid, mida kõnekeeles kasutatakse, pärit piiblist ja mina küll neid kasutades kunagi polnud mõelnud, et neil on mingi usuline taust. Samas oli too tuttav jälle üllatunud, et mina näiteks ei mõtle, et kui on sõna “patt”, siis see tegelikult tähistab pattu kiriklikus mõttes. Andke mulle nüüd kõik inimesed andeks, kes sellest piibliasjast rohkem jagavad, kui ma millegagi puusse panen. Ise-enesest arvan ma ka, et selleks, et tollele raamatule pisut paremini pihta saada, oleks vaja mingis päris piiblikoolis käia, aga kuna minu uudishimu pole nii suur ka ja palju hoopis põnevamaid asju siiani ära õppimata, siis pole ma väga sügavalt asjasse süveneda viitsinud.

Üks asi mind aga tavainimeste arusaamades tihti häirib. Tavaline eestlane, kes kunagi on võibolla ristitud ja kes mõned jõulud on kirikus käinud, ütleb tavaliselt, et kümme käsku on ikka olulised ja neid tuleb kenasti täita. Küsi temalt neid kümmet käsku ja siis on tal kohe meeles, et tappa ja võõraid mehi vaadata ei tohi, aga too osa kümnest, kus räägitakse jumala nime kasutamisest ja muust korraliku uskliku käitumisest, too osa neile tavaliselt ei meenu. Mina vähemalt ei kilka, et elan 10 käsu järgi, kui ma nende sisust suurt miskit ei tea. Igatahes üritasin terve artikli täis tippida sõnu ja põhimõisteid, mis kristlastele hästi tuttavad peaks olema ja ei tea täpselt kuidas see välja kukkus. Kommentaaridest selgus ka, et kommivad hoopis äärmuskonservatiivid ja inimesed, kes arvavad on usklikud, aga ikka miskit ei tea.

%d bloggers like this: