Teinoneni probleem on asotsiaalsus

Ei ole Vene karu, Läti karu hoopis!
Sattusin eile ekspressi kaudu väga huvitavale leheküljele: Teinonen on teinud oma kogemuste põhjal internetti mahuka lehekülje KAPO ja tema suhetest. Linkisingi siia ühe huvitavama loo. Lugusid on seal lehel palju ja erinevaid. Tegelikult on see sama hea kui mingi blogi. Kõiki lugusid ma eile õhtul lugeda ei jõudnudki, sest materjali seal jagub.

Mis mulle silma jäi? Esiteks see, et Teinonenil on ikka kapoga aktiivne suhtlus olnud ja see on ta endast nii välja viinud, et ta on hakanud seaduseid uurima. Ta on otsinud seadustest välja punktid, milles on kapo vigasid teinud ja toonud ka vastavaid näiteid enda ja oma tuttavate elust. Huvitav on see, et ta hoiatab korduvalt ähvardamiste eest. Minu kohtumised kapoga on kõik väga sõbralikus õhkkonnas möödunud ja ma ei kujuta ette, et nad oleksid mind ähvardada kuidagi saanud. No ega need mõned korrad ei olnud ka midagi mainimisväärset ja tegelikult läksingi ma neile ainult puhtast uudishimust. Paari korraga sai mul uudishimu otsa ja siis ma saatsin nad pikalt. Aga tegelikult saab ju ähvardada ikka noid inimesi, kel ongi midagi hingel, mida nad ka ise heaks ei kiida või mis kehtivate kirjutatud või kirjutamata seadustega kokku ei lähe. Ma pole kunagi midagi sellist teinud.

Teinoneni jutt, kus teda kutsuti välja, et tema psüühilist olukorda uurida, on ka päris huvitav ja paneb mõtlema teemal, et mis asi see hullumeelsus üldse on. Piir normaalse ja nn. ebanormaalse inimese vahel, on tegelikult õhkõrn ja on läbi aegade palju nihkunud, kuna ühiskonnad on edasi arenenud. Nii minevikus kui ka nüüd, on paljuski see, mida peetakse hullumeelsuseks tegelikult inimese võimetus kohaneda käibivate mittekirjutatud reeglitega. Teinonen on selle musternäide. Ta räägib asjadest, millede kohta ta teab, et need ei ole (alati) seadusega keelatud, aga milledest räägitakse teistmoodi, ümber nurga näiteks.

Teinoneni otse ütlemine ei mõjuta otseselt mitte midagi, peale selle, et tema enda heaolu väheneb. Kui ta käituks sotsiaalselt pädevalt, võiks ta koos teistega, kes paljuski sarnaselt mõtlevad, aga oma mõtteid pädevalt vormistada oskavad, näiteks Riigikogusse kuuluda või Europarlamenti. Teinonen on Euroopa Liidu vastu, aga nii palju kui ma tean, on ELi vastaseid Europarlamendiski mitmeid, kes käituvad targalt ja Trooja hobuse variant on alati paremini töötanud kui Tuuleveskitega võitlemise taktika.

Siit on lühike maa jõuda järeldusteni, et Teinoneniga sarnaselt mõtlevate inimeste probleem on tegelikult asotsiaalsus. Asotsiaalsus selles mõttes, et nad ei tea kuidas olla ühiskonnas hakkama saav ehk sotsiaalne. Kuna ka nende põhimõtted on tihtipeale suunatud mingi ühiskonna osa vaenamisele läbi ebaoluliste tunnuste, siis pole ka ime, et nad ei taju seda, et inimese võime midagi vihata või ka armastada lähetub ikka ja alati vaid temast endast. Võimalik, et minu vaatenurk natsionaalsotsialismile on pisut ühekülgne ja ma ei mõista seda nii nagu nood inimesed, kes ennast rahvuslikeks sotsialistideks peavad. Ma tegelikult ju ka ei tea, et miks Teinonenile see “Hitler ja lapsed” raamat meeldib või millised tema tõekspidamised on, aga ma ei tea ka midagi, mida võiks hitleri püüdlustes ühiskondlikus mõttes positiivseks pidada. Ükskõik, mida ta ka positiivset soovis (ehk see sotsialismi külg), alati suutis ta sinna sisse progeda mingi vaenuliku varjukülje, mis hea soovi ära rikkus.

Just see ongi too asotsiaalsus: ei saa korraga olla sotsiaalselt mõtlev (ehk siis näiteks tööliste huvide eest seisev) ja samas olla vaenulik mingi osa tööliste vastu, sest nad ei oska mingit keelt või käituvad pühade tähistamisel teisiti kui too “heasoovija”. Mina ei näe vahet kahel nimetusel – natsionaalsotsialist ja rahvuslik sotsialist. Sotsialist ei saa olla sotsialist, kui ta on samal ajal rahvuslane, sel juhul on ta nats ja tänapäeval olla nats on sama hea kui olla loll ja harimatu ja mitte kunagi olla kuulnud sõnast “globaliseerumine” ja selle toimimismehhanismidest. II maailmasõjaga pole siin enam mingit pistmist. Globaliseerumine on pöördumatu protsess, mida ei saa peatada.

Aga kapo suhtes on Teinonenil loomulikult õigus – demokraatlikus õigusriigis selliselt üks organisatsioon, nagu meil kapo on, käituda ei tohi.

%d bloggers like this: