Kas alasti heteromees on uudis või ei?

Flamingod peitsid pead peppuKollase meedia teema on üks tänuväärne jutumaterjal. Rannamäe tegi eelmisel nädalal sellest ka oma saate ja seal oli 1 idee, mis jäi kõrvu kõlama. Seal peediti postimeest selle eest, et ta avas oma onlines selle kollase elulehekülje. Postimehe vabandus oli umbes, et see on ju ainult online, paberist leht on neil ikka korralik. Millele toodi vastuargumendiks, et teistes riikides ei riku korralikud lehed ka oma online versiooni suvalise jamaga.

Selle väite kontrollimiseks klikkisin täna Guardiani lehekülge: Life & Style, teoreetiliselt võiks seal ju rääkida sellest kuidas kuulsused elavad ja komistavad. Aga täiesti tühja läks mu lootus sealt juhuslikku pahna leida. Täiesti korralik lehekülg on, kuigi suur osa postimehe välismaiseid kuulsusi on ju inglased. Kui aus olla, siis annab selle ajalehe nn. meelelahutuse lehekülg silmad ette ka meie kõigile naisteajakirjadele. Miks? Sest üldjuhul on ka meie naisteajakirjad orienteeritud lollile tibile, keskmisele pensionärile või kodus istuvale tülpinud lapseemmele, kes unistab päevast kui saab välja ja võib siis kogu selle riietuse ja meikappi endale peale laduda, mida talle ajakirjad soovitavad. Ma ei tea, et meil oleks mõnda naisteajakirja, kes ei räägiks sellest, et naine on see, kes vastutab suhte eest, armastab kas kokata või pidutseda, hea kui mõlemat korraga. Ime, et meil feministe friikideks peetakse, kui normaalse sisuga feministlikke või võrdõigulikkuse teemadel artikleid lihtsalt keegi ei trüki, sest ajakirjanikud ilmselt ka ise on pigem pimbod kui inimesed või vähemalt kujutavad nad oma lugejat ette kui 19. sajandi relikti.

Toome nüüd sellest “Guardiani elu24” rubriigist 21. sajandi naisele suunatud artiklite näiteid. Kõigepealt mood: Taking the plunge. Kuna keegi eriti ju linke klikkida ei viitsi, siis selles jutus vaieldakse teemal, et kas tõesti kõik inglise naised unistavad vaid oma tisside eksponeerimisest, sest selline paistab olevat praegune mood. Järgmine artikkel: ‘Why are the catwalks so white? Siin on juttu sellest, miks topmodellid on peamiselt valge nahavärvusega.

Ok, ma jätan söögi ja aianduse teemad vahele ja lähen sinna, kus on kirjas jutud teemal “naine”. Esimene neist on puhas võrdõiguslikkuse teema: Miks BBCs on hüüdnimed ainult naistel ja gay-meestel? Kas eestis on ajakirjanikku, kes sel teemal ajalehes kirjutaks, ilma, et tuleks välja, et ainult heteromehed ongi head ja tõsiselt võetavad ajakirjanikud ja teised lihtsalt on alati imelikud? Nojah, meil on selline ühiskond, et ega keegi ei julge ka avalikult gay olla, sest kes see ikka tänaval peksa tahab saada.

Ning nüüd artikkel,mis mulle eriti huvi pakkus: Miks heategevuskampaaniates kasutatakse alasti naiskuulsuseid? Meil eriti sotsiaalkampaaniaid ei tehta ja ma ei mäleta ka, et oleks mõnda tehtud, kus alasti naisi oleks näidatud, aga mujal maailmas tundub see väga levinud olevat. Ja alguse sai see sellest, kuidas igasugused missid, endal ainult ujumisriided seljas, kukkusid maailmarahust patrama. Seal jutus on ka muid näiteid, kuid muideks “Nudeforpeace.org” leht enam ei tööta. Juu siis jõudis mõnele kohale, et keha müümine on mõnes mõttes sarnane palgasõduriks saamisega. Ahjaa, meenus, meil ju ka nats aega tagasi igasugused ennast heategevuse sildi all alasti võtsid. Ma ei eita, et kunstiline alasti foto on kena asi, aga kui pildil on oluline see, KEDA on pildistatud, siis see ei ole enam see, mis mulle meeldib. Pildista ennast alasti, kui sulle meeldib, aga “heategevusel” ja heategevusel on vahe.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et Guardian kasutab oma meelelahutuslehekülgede täitmiseks materjale, mida eesti ajakirjandus peab viimase kategooria kaubaks, mis heal juhul ainult 10 inimest huvitab.

F*** Postimees, saatsin neile arvamusartikli ja nad isegi ei vasta! Võiks ju vähemalt vastata?! Kas ei oleks võimalik ajakirjaniku töölepingusse kirja panna, et nad peavad mitteanonüümsetele kirjadele vastama, eriti kui kirjas on kirjutatud, et ootan vastust.

%d bloggers like this: