Kas Vabadussõda annab ikka põhjust uhke olla?

Kehv võte sookurest lendamasNagu ma juba nats aega tagasi mainisin, on lähiajalugu üks põnev asi: Poliitikud pingutavad millegi nimel? 20.sajandi esimeses pooles on palju huvitavat, mida saab uurida ja avastada. Nädalavahetuse mingis raadiosaates märkis keegi ajakirjanik, et Eesti Vabadussõda on asi, mille üle eestlastel on põhjust uhke olla. Ma selles küll päris kindel pole. See periood on Eesti lähiajaloos järjekordne koht, mida poliitikud on pidevalt enda huvides ära kasutanud.

Tegin samateemalise jutu nädal tagasi ka 8. mai blogisse: Vabadussõda või kodusõda? Hetkel on sinna tekkinud juba 65 kommi ja arutelu on päris põnev ja sisuline – niisama üksteise peksmist ei toimu. Et lühidalt sisu kokku võtta, siis on 2 erinevat käsitlust tolle perioodi kohta:
1. Toimus Eesti Vabadussõda, kus Eestlased võitsid venelasi
2. Toimus kodusõda, kus eestlased peksid eestlasi ja ühte poolt aitasid ühed välismaalased ja teist poolt teised.

Erinevatel aegadel välja antud ajalooõpikutes tõlgendatakse ühtesid asju erinevatest vaatepunktidest, lisatakse sinna kamaluga emotsioone ja saadaksegi kaks erinevat tulemust. Kuna praeguseks hetkeks on kõik seal sõjas osalenud isikud surnud, siis oleks aeg asjale väiksema emotsiooniga läheneda. Lõpeks oli ju kole aeg niikuinii, tubli muidugi, et jamade vahele suutsid mõned Eesti Vabariigi välja kuulutada, aga pärast seda toimunud sündmused on pigem häbi kui uhkustunnet tekitav. Aga proovige ise, kui palju teil on tolerantsi ja emotsioonivaba suhtumist minevikku, ilma, et teid ühed või teised ajaloolaste propagandajutud häiriksid.

%d bloggers like this: