Motiveerimine – ärijuhtide lemmikteema

Juhuslikud poisid tänavalPaar aastat tagasi, kui EBSi lõpetasin, räägiti meile sellest, millest tasub ja millest ei tasu lõputööd kirjutada. Üks teema, millest ei soovitatud kirjutada, oli motiveerimine. Seda põhjusel, et too pidavat olema ärijuhtide lemmikteema ja see on nii risti-põiki läbi kirjutatud, et enam pole midagi kirjutada jäänud, nii et lugeja meeldivalt üllatunud oleks.

Lühidalt öeldes on motiveerimist kahte liiki: positiivne ja negatiivne. Positiivne motiveerimine tähendab, et tublidele lubatakse midagi head ja negatiivne tähendab, et ähvardatakse, et kui sa tubli pole, jääd millestki ilma või saad kuidagi teist moodi karistada.

Aga see pole ainult mingi ärijuhtimise asi. Lapse kasvatamine on veel keerulisem kui äri juhtimine. Krissu on täna eliitkooli lastest kirjutanud. Mõnes mõttes on tal õigus, nii ongi. Meil aga on veits teistmoodi. Mul on siuke Tupsu, kes ei viitsi neid asju õppida, mis talle ei meeldi. Saksa keele kool tähendab seda, et saksa keele õpetajad on väga ranged. Ma ei kurda, et neljad ja kolmed mind erutaks. Mulle üldse ei meeldi, kui kahed lendavad üksteise järel. Ja mitte selle pärast, et ta ei oskaks. Ta lihtsalt ei taha neid asju õppida, mis rasked on. Saksa keeles tehakse pidevalt sõnadetöid. Selleks, et teda panna kodus kirjalikult sõnu harjutama … noh ma tegelikult ei teagi kuidas teda nii kaugele viia, sest kahe aasta jooksul on see umbes 2 korda õnnestunud. Mõnikord saab ta õppimata ka viie, aga mõnikord ei saa.

Oleme siis juurutanud igasuguseid erinevaid motiveerimissüsteeme. Kuna mitte õppimise põhiline põhjus on arvuti, internet ja vahest ka telekas, siis käibki see läbi nende. Eelmine motiveerimissüsteem oli sisuliselt negatiivne motivatsioon. Kui ta koolis kahe sai, siis nädal aega arvutisse ja telekat vaadata ei saanud. Kui kahe ära parandas, siis õigused taastusid. Tulemus oli näha tunnistusel, ehk tulemus oli üle aegade kõige kehvem. Pealegi “unustas” ta aeg-ajalt päeviku koju või “ei teadnud”, kus see asub.

Selleks veerandiks mõtlesin välja uue süsteemi. Iga viie eest, mis ta koolis saab, saab valida, kas ühe päeva arvutit või telekat. Saksa keele viis on kahekordse kaaluga, ehk siis 2 päeva arvutit või korraga arvuti ja telekas. Kahed ja märkused jäävad ilma igasugusest tähelepanust. Üldiselt ta telekat valinud ei ole, sest teleka all on mõeldud neid inglisekeelseid multikaprogramme, mis teda ilmselt ikka nii väga ei huvitagi. Praeguse hetkega oleks tunnistus palju parem kui eelmisel veerandil. Arvutist on ta vaid mõnel päeval ilma jäänud ja kahtesid ja märkuseid on ka vähem. Seega positiivne motiveerimine töötab paremini kui negatiivne, tavaelus kindlasti ja ilmselt mitte ainult lastega.

Muideks, täna on kolmandatel klassidel eesti keele riigieksam. Tupsu väitis, et see on jube lihtne ja klassijuhataja arvab, et kõik saavad selle viie.

%d bloggers like this: