Mäletate ikka, kuidas nõuka ajal iga päev vägistati?

Tänane kevadkontsertMinu huvi eesti ajaloo erinevatest tõlgendustest jõudis nüüd sinnani, et laenasin endale praegu kasutusel oleva gümnaasiumi ajalooõpiku. Kui klikite linki, siis näete, kuidas on selle õpiku kaas kujundatud. Ma arvan, et nii võis olla kaanekujundus siis, kui mu ema kooli läks. Aukohal on Stalin ja esiplaanil on eraldi komsomolimärk. Muideks, see ei ole Laari kirjutatud, vaid hoopis Ago Pajur ja Tõnu Tannberg, soliidsed mehed nagu mõlemad. Ma jätan hetkel kõrvale kõik need peatükid, mis erutust võivad tõsta ja vaatan ainult ühte. Seda, mida ma nagu ise võiks ka teada – “Haridusolud ENSVs”.

Üldine ülevaade selle leheküljele annab peamise teadmise – kogu haridus alates põhikoolist kuni kõrgkoolini välja oli halvasti korraldatud. Ette heidetakse kõike.

Jutt algab lausega, et kogu hariduskorraldus tehti ümber ja viidi sisse ühtluskooli printsiip. Ühtluskool on trükitud boldis. Enam ma ei imesta, miks minu magistritudengid, kes töötasid koolides õpetajate ja direktoritena ei teadnud mis asi on ühtluskool. Nad ei peagi ju seda teadma, kui õpikus on kirjas, et nõuka ajal oli ühtluskool. Ühtluskooli sisse viimise peale on Eestis hakatud mõtlema alles viimaste aastatel. Nõuka ajal olid küll koolipiirkonnad ja lapsed käisid oma piirkonnakoolis, aga kõik “erinevad” sorditi kenasti välja. Erinevatele puuetele olid erinevad koolid, “pahadele” lastele oli vanglalaadsed erikoolid. Spordiannetega olid eraldi koolid, tarkadele eriklassid jne. Ühtluskooli printsiibiga ikka see küll ei sarnane. Eestikeelset selgitust ühtluskoolile ma internetist ei leidnudki, lugege siis (kel huvi) inglisekeelset ühe soome ühtluskooli kohta.

Edasi järgneb jutt, et koolis õpetati hoolega marksismi. Mulle küll ei õpetatud, jube kurb, aint leninistlikku vaadet jagati, igavesed tüübid siuksed, mulle oleks pakkunud huvi just marksismist rohkem teada. Ja seda leninismi sai ka aint viimases klassis, kui ma oskasin “uut aega” rääkida ilma õpikut avamata. Ühiskonna eksamil ma ainult rääkisin ja teised klassis olijad konspekteerisid kiirelt. Möla mul jooksis ja hinne tuli hea🙂 Noorematele õpetati aint laule teemal: “Lenin oli kalla-malla.”

Siis on ses peatükis kirjas, et keskharidus oli kohustuslik ja et see oli väga halb, sest “küpsustunnistuse said ka need, kes seda ei väärinud“. Palju õnne, lollpead, kes te 3 aastat vääritult pinki nühkisite, oleks võinud ju kohe ehitajaks minna! Kuidas on võimalik, et õpik propageerib madalat haridustaset? “Õppeedukusele oli seatud protsendid ja see lahjendas keskhariduse sisu ja oli kõigile moraalselt laostav.” Vot nii, praegune süsteem, kus eliitkoolid alates aastavahetusest testideks kuiva trenni teevad, on ju üldse mitte moraalselt laostav, eksole? Peaasi, et koht “eliitkoolide” tabelis kindlustatud oleks.

Kõrghariduse nõukogustamine väljendus selles, et ainesüsteem asendati kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt õpilaste iseseisvust ja valikuvabadust“. Möhhh??? Kuidas seondub see, et arvestus käib kursustega või ainepunktidega, kuidagi nõukogustamisega?! Noh ja siis on jälle see, et õpetati kommunistliku partei ajalugu. Siis oli ära toodud, et üliõpilaste arv kasvas kiiresti. Miks kasvas, seda kirjas ei ole. Abituriendil võib ju tekkida küsimus, et mille pärast need noored sinna kõrgkooli ronisid, kui seal õpetati aint jama ja akadeemiline õhkkond oli vaid Tartu Ülikoolis (mis oligi ENSVs AINUKE ülikool). Ma võin öelda, miks noored kõrgkooli läksid – sest nad said sinna, kui nad ikka sisseastumiseksamid ära tegid. Kõik tüdrukud said tavaliselt ülikooli ajal lapse ja mehe sealt, tavaliselt EÜEst. TPIst sai mehe kohe kindlalt. Maksma pidi nats ühika eest, nats söögi eest ja palju-palju õllede eest. Nõuka ajal ei läinud keegi sellepärast ülikoolist ära, et pappi teenida. Töö ei olnud jänes, kes ära jookseb.

Muidugi oli igasugu jamasid asju nõuka ajal ka, aga mille pärast peab õpikust jääma mulje, et elu ENSVs oli igapäevane enesetapp ja ei midagi muud? Kus sulle iga nurga peal suruti peale marksismi ja ahistati igal moel? Ja siis keegi tuleb mulle veel väitma, et praeguse ajalooõpikud ei ole kallutatud! Muideks, õpik lõpeb aastaga 2005, kus on pilt meie “vapratest sõduritest” suundumas Iraaki.

%d bloggers like this: