Majanduslangus tekitab hirmuhigi?

LapsegaMul oli täna selle kevade viimane seminar. Vähemalt ma arvan, et oli, pead ei anna tänapäeval enam millegi eest. Seminari jaoks oli tarvis lugeda Eesti säästva arengu programmi. Ma ei hakka kirja panema, mida ma sellistest programmidest arvan, aga nad on suht kehva arvamusartikli kohutavalt pikendatud versioonid küll. Neid võidakse Riigikogus vastu võtta, aga pärast seda ei viitsi neid keegi peale tudengite (kui nemadki) lugeda.

Kuna raamistik aruteluks oli olemas, siis rääkisime hoopis laiemalt tuleviku teemadest. Peamise ideena siis, et kas meid üldse huvitab see Eesti ja äkki võiks siit hoopis jalga lasta. Eredaim arvamus sel teemal oli, et kui Eesti majandus ikka täiega alla käib ja elatustase täiesti alla langeb, siis peab küll ära minema. Siin tekibki mul küsimus, et kas majandus on mingi ulmeline mõiste? Noh umbes nagu zombi. Niikaua kuni inimene veel sombistunud ei ole, on igati okei ja on ta olemas või mitte pole olemas, ega suurt tähele ei pane. Aga nii nagu hakkavad jutud Zombist, kui tundmatult toimivast asjast, tekib hirm, et kõik läheb untsu. Võimalik, et see polnud nüüd kõige parem näide, aga igatahes on madal majandustase või langev majandus nood asjad, mis inimestele hirmuhigi seljale toovad.

On mõned seaduspärasused, mis majanduse tõusu pidurdumisel (see on too, mis meil praegu on, eksju) hakkavad ka teistpidi toimima kui majanduskasvu tingimustes. Mis on majanduskasv? Noh põhimõtteliselt on see olukord, kus võib rõõmsalt aina toota ja müüa ja kõik ostetakse ära ja võib aina tootmist laiendada ja aina rikkamaks minna ja töötajate palku tõsta ja töökohti juurde luua. Loogish, eks? Ehk majandustõusuga väheneb tööpuudus ja tõusevad hinnad ehk inflatsioon suureneb. Kui enam nii hästi müüa ei saa, sest turg on kas küllastunud või pigem hirmunud majanduslanguste jutust. Hinnad on juba päris kõrgele jõudnud ja see ei sobi paljudele, vot siis hakkab kõik vastupidi liikuma – töökohti enam juurde ei teki, nõrgemad töötajad lastakse lahti, kehvemad ettevõtted panevad pildi taskusse. Turul ostuvõime langeb, pakkujaid aga jagub. Hinnad langevad, samamoodi ka inflatsioon. Mingil hetkel on hinnad nii okei tasemel, et see annab alt võimaluse siseneda uutel tulijatel turule, müüa neid asju, mida juba osta jõutakse. Laiendada tootmist, võtta uusi töötajaid. Algab tõus.

Ei ole ju ulme? Ei ole ju tundmatus? Täiesti tavaline spiraal on. Neid täiesti rahulikult toimivaid seaduspärasusi kõigutavad ainult väga suured vapustused. Noh maailmasõda näiteks, kus ressursid lihtsalt ära hävitatakse ja on vaja algusest alata. Aga alati on ka nii, et kehvades tingimustes, on osavatel ideaalne võimalus korraga kiiresti ja väga kõrgele tõusta.

Miks ma seda juttu kirjutan? Sest ma arvan, et hirm tuleneb teadmatusest ja majandusteadlased ei taha lihtsaid asju lihtsalt seletada vaid eelistavad jama ajada. Noh ma tahtsin öelda, et ärge muretsege selle majanduse hüpliku iseloomu pärast. Tegelikult ei ole vahet, mida see majandus täna ja homme täpselt teeb, ülehomme on jälle okei. Ei ole vaja mingil ajal rahaga laaberdada, ela kogu aeg nagu juba olekski kriis, siis kriisi ajal polegi nii hull🙂 Ma arvan küll, et see aeg oli Eestis päris tore, kui kõik olid nõus kartulikoori sööma. Aga see arvamus võib ka tulla sellest, et ma ise olin noor ja veel optimistim kui nüüd.

Muideks, ma olen alati arvanud, et kui ma Eestist ära tahaks minna, siis mitte kõrgema elatustasemega maase, vaid pigem võimalikult madalama tasemega. Pealegi kipuvad madalama elatustasemega maad asuma geograafiliselt ja klimaatilisemalt hoopis paremates tingimustes, kui väga kõrge elatustasemega riigid (arva ära miks?). Miks ma peaksin tahtma elada jääkarude maal Norras kui kerjus, kui võiks elada mingil maal, kus pole oluline, et sul oleks keskküttega maja ja banaan kukub ise suhu? Sind ümbritsevad vaesed ja rõõmsad inimesed, kes pole huvi end infarktini tööga segaseks rabada vaid pigem on neil tahtmine mõnusalt laiselda ja päeva õhtusse veeratada. Kellele on seda kõrget elatustaset üldse nii hädasti vaja? Vot sellele küsimusele ma vastust ei tea.

%d bloggers like this: