Eesti riik hoiab kokku hariduse ja teaduse pealt

Rohelist laeva oodatesSahmimine riigi eelarve ümber on mulle algusest peale kuidagi hüsteeriline tundunud. Kuna hüsteeria tundub nakkushaigusele sarnanevat, siis mõtlesin, et vaatan üle, mis nende eelarvetega on, et niimoodi kekslema peab.

Riigi eelarve on asi, mis valmis saanuna vormistatakse seaduse vormis. 2007 aasta eelarve seadus on siin. Selle maht oli kokku 74 983 542 543 eeki. Nagu teada, tehti sellele aasta lõpus ka lisa eelarve ja lisaeelarve 2 662 456 258 ja kokku 77 645 998 801.

2008 aasta riigieelarve on siin ja selle maht on 95 369 822 983 eeki.

Loogiline, et järgmise aasta eelarvet saab planeerida lähtudes reaalsetest võimalustest. Ehk, kui makse tõsta ei planeerita, siis saab eelarve suureneda inflatsiooni võrra. Eestis maksud suures joones jäävad samaks, kuna tulumaks langeb, aga samas kehtestati uusi aktsiise. See on selline väga kirvega võetud põhimõte. Aga kui võrrelda 2007 aasta eelarvet kokku 2008 aastaks tehtud eelarvega, siis kasvuks planeeriti 22,8 protsenti.

2006 aasta riigieelarve seadus on siin ja selle maht on 60 953 040 743 eeku ning lisaeelarve 5 171 221 960 eeku, kokku 66 124 262 703. 2007 aasta oma tehti 2006 aasta omast suurem 17 protsenti.

Pole ju kõige hullem, eriti arvestades seda, et aktsiisid pidavatki kenasti laekuma? Kust siis ikkagi see põhjendus hüsteeriaks? Tegelikult hakkasid jamad majandusega juba 2007 aastal, kui mitmeid ettevõtteid pandi kinni, aga sellest veel nii väga ei räägitud. Ometigi tehti ju lisaeelarve.

Üks põnev koht, mida nii väga lisaeelarvete juures pole räägitud, on see, et lisaeelarved ei ole ainult suurendamise eelarved. Seal on korraga nii suurendamised kui ka vähendamised. Kuna Eesti riigi eelarves on sees ka need Euroopa rahad, mida läbi ministeeriumite saab, siis aasta lõpus tuleb kõik reaalsusega kooskõlla viia. Nii 2006 aasta kui ka 2007 aasta lisaeelarve on tegelenud nonde kulutuste (ja tulude) maha kirjutamisega, mida me Euroopa rahadest kulutada pole oskanud. 2007 aastal oli see summa kokku –1 894 132 823 eeku ja 2006 aastal –877 792 069 eeku.

Vaatame täpsemalt, millised kulud laekumata tulude arvelt tegemata on jäänud. Kõige toredam avastus 2007 lisaeelarve juures oli see, et kulusid ei maha võetud vaid selle pärast, et välismaalt raha ei saanud. Maha on võetud ka tavalisi kulusid ja seda päris suures osas Haridusministeeriumilt. ESF raha teaduse ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine –6 873 064 ja –12 352 942 ja –19 226 006, eesti keele tasemeeksamite sooritamiseks tehtud keeleõppe kulude hüvitamine –750 000.

Euroopa rahadest jäi kulutamata Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove –10 516 642, kutsehariduse ja noorte valdkonna ESFi projektid –11 241 679, kutsehariduse ja noorte valdkonna ESFi projektid –11 241 679.

Justiitsminiteerium on ära jätnud mittetulunduslikele ühendustele õigusabi andmisega seotud tegevuste toetamise.Keekkonnaministeerium keskkonnaalase infrastruktuuri arendamise ja loodushoiuteenused ja loodushoiutööd. Kultuuriministeerium projekti- ja tegevustoetused kultuurile ja projekti- ja tegevustoetused spordile ja kontserdiorganisatsioonide tegevuskulud. Majandusministeerium laevanduse toetusprogrammi, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse projekti «Küla Tee uuendus» maavalitsustele.

Kui arvestada seda, et raha ülejääkide realiseerimisena reklaamitud 2007 aasta lisaeelarve tegeles sedatüüpi kulude unustamisega, siis pole raske arvata, et 2008 aasta kulude maha tõmbamise eelarve alustab just nendest kuludest, millede realiseerimisega tegeleda ministeeriumid ei viitsinud.

Tegelikult on neid eelarvetes veel paljugi võrdlemisväärset. Sattusin neid vaatama siis, kui tahtsin teada, kuidas riik lasteaedadele raha annab ja sain teada, et kui riigi eelarve plaaniti kokku suurendada kõva 22 prossa, siis raha, mida anti lasteaedadele, oli nii 2007 kui 2008 sama suur summa.

%d bloggers like this: