19. sajandist

Vanaisa sõjaväesÜle pika aja mõtlesin, et uurin veel veits oma esivanemaid. Saaga on oma lehel navigeerimises uuendusi teinud, aga kirikuraamatutest pead oma asjad ikka hoolika otsimisega ülesse leidma. Minu huvi on oma emapoolsete esivanemate vastu. Eile vaatasin veel vanaisa esivanemaid, sest need on eriti keerulised, kuna tegemist on väga liikuvate inimestega. Vanaisa nendest ka eriti midagi ei teadnud, kuna nad surid varakult ära. Tegelikult oli ka see, mis ta teadis, vale.

Vanaisa isapoolset haru olin ma varem juba uurinud ja enda arust sain täiesti kenasti kõik leitud, aga vanaisa emapoolne liin on väga keeruline. Seda ma eile uurisingi. Vanaisa ema perekonnanimi oli Liiv. Aga miks ta vanaisa sellise nime sai, on täiesti arusaamatu.

1825
Sellel paberil on minu vanaisa emapoolse vanaisa sündimine 1825 aastal Ihasalu neemel. Nagu näha on ta isa perekonnanimi Saigo.

Sellel paberil on väljavõte Ihasalus elavast perekonnast, kus seesama isa on kirjas kui Tõnno Liiv, Saigo Jürri poeg. Ema Liso on surnud 1839, siis kui vanim vend Jagob oli 14-aastane. Imelik on aga see, et minu esiisa nime taha on kirjutatud “katk”. Aga see Jagob ei surnud tegelikult nii pea. Ta läks hoopis Jõelähtme kihelkonnast ära Koeru kihelkonda Udevale ja abiellus seal 1864 aastal Marri Grosbergeriga.
1864
Kusjuures ma ei saa aru, mis on kirjutatud selle Jakobi nime ette. Kolmas veerg on isanimed ja neljas veerg on kirjas, kas vanemad on elus. Sellest ma otseselt aru ei saa. Viimane veerg on sünnikoht, mis mu esiisal on Rummu, mis on Ihasalu juures. Veel edasi paremale on tolles raamatus ka kirjas abiellunute vanused, mis mehel on 39 ja naisel 19.

Pärast abiellumist hakkavad nad hoolega lapsi tegema. Eelviimane neist on mu vanaisa ema 1881 aastal ja tema peaks lastest kaheksas olema. Peale teda sünnitab Marri veel ühe poisi, kes sureb kohe ära ja ära sureb ka Marri ise, kui minu vanaisa ema on 9-kuune. Ma oletan, et saksakeelne sõna tähendab, et ta suri rõugetesse. Selleks ajaks on nad juba Paide kanti Purdile kolinud. Ega vanaisa Jakob üksi elada ei taha. Ta abiellub 1883 aastal, kui ta ise on 58-aastane Madliga, kes on 35-aastane ja elukoht on tal Koeru kandis Arukülas ning ta oli juba lesk.

Vot selline imelik jutuke siis esivanematest 19. sajandil hulga lahendamata küsimustega ja ühe mehe rännakutest üle poole Eesti.

Esimene foto on juba 20. sajandist ja kujutab minu vanaisa sõjaväes, kus ta tutvus ka minu vanaemaga, kuna vanaema teenis nende ohvitseri juures.

%d bloggers like this: