Rahvuslastele rahvuslusest

Järvamaine vikerkaarMina olen eestlane, täisvereline, nii palju kui ma tean, ei ole keegi mu verd viimase paarisaja aasta jooksul solkimas käinud. See viimane väide pole küll mingi uhkuseasi, kuna räägitakse, et solgitud veri pidavat andekamaid ja elujõulisemaid järglasi andma.

Ehh, selle lausega tuleb mulle meelde viimane lõkketule ääres toimunud vestlus lätlastega. Jutt käis Ruhnu saarest ja sai alguse sellest, et lätlased ütlesid, et neil geopeituse aare, mis asub saarel. Sellise väite peale hakkasid kõik eestlased kõva häälega itsitama, et mis saar see teil, lätlastel on, kõik puha meie omad. Isegi Ruhnu, mis tegelikult on Lätile jupi ligemal kui Eestile, on meie oma. Tegelikult on lätlastel saari küll, aga need on jõgede ja järvede peal, meresaartega on neil kitsas käes. Aga mõni aeg peale toimunud insidenti, küsis üks lätlane mu käest vaiksel häälel, et kas ma tean, milline linnalegend lätlastel Kihnu saare kohta on. Lätlased nimelt pidid arvama, et Kihnu saar on selline eraldatud saar, kus kõik ainult omavahel abielluvad ja kuna sugulastega lapsi tehes on teatud risk, siis elavad Kihnu saarel ainult ohmakad. Ma rahustasin nad maha, et tegelikult asi ikka nii hull pole ja kihnlased abielluvad ikka mandrilt pärit inimestega ka. Nii palju siis segamata verest.

Tegelikult tahtsin ma, seoses tihenenud rahvuslastest lugejate konsistensiga minu ajaveebis, selle postituse just neile kirjutada. Minu jaoks on rahvuslus nii kaua väga hea asi, kuni see poliitikaga ei tegele. Ehk, kui rahvuslased tegelevad eestikeelse kultuuri hoidmisega, on see normaalne, aga kui sinna lisandub jutt, et näiteks kommunistid on nende vaenlased, kuigi noodsamad kommunistid olid kah eestlased, vot siis on kuri karjas.

Aga postitusel on konkreetne idee ka. Eile selgus uus kena fakt meie riigi eelarve kärpimise kavadest – minnakse ühe asutuse eelarve kallale, mis minu arvates peaks olema eestlaste rahvuslik uhkus – Rahvusraamatukogu. Uudisnupp ka: Rahanappus sunnib rahvusraamatukogu varem uksi sulgema. Kui rahvuslased tõestasid veenvalt, et nad võivad sõdida eestlasest skulptori eestlasest modelli järgi tehtud täiesti eestimaise skulptuuriga, siis ma tahaks teada, kas neil jaguks ka mune millegi tõeliselt rahvusliku EEST seista?! Palju meil siin väikeses riigis on neid kohti, kus eesti kultuuri hoitakse ja ka rahvale pakutakse? Üldjuhul on nii muuseumid kui teatrid ikka pileti eest (Tasuta pääseb muuseumi iga kuu viimasel neljapäeval ja Rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail, aga ma ei tea kas igasse muuseumi ). Raamatukogu kaardi muretsemine on ühekordne kulutus ja ma enam ei mäletagi, palju see maksis.

Külaraamatukogudega juba on kamm ja kurdetakse, et külastajaid on nii vähe, et tuleb neid kinni panema hakata. See, et meie ühe suurima kultuurikantsi kallale minnakse, on minu arvates mõrv eesti rahvuse vastu. Tõnismäe kant peaks ju rahvuslastele tuttav koht olema. Korraldage nüüd toetusdemonstratsioone ja saatke Laine Jänesele protestikirju, et ta rahvuskultuurist midagi ei pea. (internetis allkirjade kogumine on juba pisut liiga kulunud variant). See ei ole normaalne, et selle asemel, et kultuuri arendamise ja hoidmisega tegeleda tegeleb ministeerium raha tuulde loopimisega. Ime et nad endale veel hüüdlaset välja ei mõelnud. Oleks täielik pidu katku ajal!

%d bloggers like this: