Herkel sebib aseritega

Mina ja aseri tädiLöön mina täna postimehe lahti ja leian sealt peale tavapärase suvehapukurgi ka ühe naljaka uudise: Aserbaidžaani ajakirjanikud valisid Andres Herkeli oma sõbraks. Minu kokkupuude Aserbaidžaaniga, õigemini küll ühe nende parlamendisaadikuga, pärineb minu viimaselt reisilt Türki. Täitsa sõbralik tädi oli, kutsus mind külla ja puha. Ma istusin temaga kõrvuti ka selle kongressil, kus ma käisin. Kõige suurem üllatus tabas mind siis, kui too tädi laulis algusest lõpuni kaasa Türgi hümni. Küsisin ta käest, et kuidas ta oskab. Ta rääkis, et tal olevat poeg Türgis sõjakoolis õppinud ja üldse on nende keeled suht samasugused.

Seal kongressil jagati ka Türgi ja AK parti lipukesi ja aseri tädi lehvitas neid nii hoogsalt, et mul oli pildistamisega probleeme. Kuna me istusime peaministri läheduses, siis ümbritses meid hulk turvamehi. Minu naaber muutkui õiendas nende kallal, et nad vales kohas seisavad ja et nad kõrvale astuks. Ühe naisega, kes ka meie kõrvale seisma jäi, pidi ta äärepealt riidu minema. Selline siis minu isiklik kogemus sel teemal.

Aga kuna mul on kõhklusi ja kahtlusi endiste NSV Liidu riikide inimõiguste ja -vabaduste teemal, siis otsustasin uurida, mida kujutab endast see aserite ajakirjandus, kes meie Herkeli oma sõbraks number 2 valis. (Ma kujutan ette, kes see 1. on, aga seda postimehes kirjas polnud).

Inglisekeelses vikis on selline artikkel: Human rights in Azerbaijan ja seal on peale valimisõiguste ja inimõiguste kirjas ka meedia kohta. Igatahes on seal peameedia korralikult valitsuse käpa all. Viimastel aastatel on seal paar ajakirjanikku maha löödud ja hulgaliselt on neid ka vangis. 2003 aastal langes ligi 100 ajakirjanikku füüsilise kallaletungi ohvriks, kuna siis toimusid seal presidendivalimised, mille raames läks tänavatel tuliseks. Opositsioonilist ajakirjanikku süüdistati 2004 aastal selles, et ta ei teeni riiki ja islamit.

Aserbaidžaani president on İlham Aliyev, kes on Uus Aserbaidžaani Partei liider. Enne teda juhtis seda parteid ta isa. President on enne peaminister ka olnud. Seda posti vahetasid nad omavahel Artur Rasizadega.

Igatahes on tegemist huvitava riigiga. Võimalik, et nad on viisakad ja külalislahked, nagu moslemid ikka ja iga kord, kui mõni välismaalane neile külla tuleb, annavad talle mõne sõbra-tiitli nr. 2. Peaks kah neile külla minema, tahaks ka ilusat tiitlit.

Aga postimees võiks teine kord ikka kirja panna, mida see Herkel sinna riiki läks, milline oli tema agenda, mida ta neile ajakirjanikele rääkis jne. Siuke sõbrajutt on pisut lapsik.

%d bloggers like this: