Miks Eesti Osseetias Gruusia sõjalisi huve kaitseb?

Täna Kadrioru pargisEga ma väga sel teemal kirjutada ei taha, aga kuna juba meie president on sõna võtnud ja kõik Eesti pallid tunduvad kuidagi ühte väravasse minevat, siis äkki ikka peaks midagi ütlema. Kuidas saab kogu Eesti parempoolne üldsus korrale kutsuda ainult Venemaad, kui kogu jama alustas Gruusia ja suurem osa tapmisest toimub hoopis Lõuna-Osseetias, mida kutsutakse ka tunnustamata riigiks? Võrdlus Ida-Virumaaga on siinkohal kohatu, kuna iseseisvus on Narvas juba ammu päevakorrast maas, kuid peale Kosovo imelist iseseisvumist oli soovijaid Gruusia territooriumil mitmeid: Lõuna-Osseetia ja Abhaasia nõuavad iseseisvuse tunnustamist (märts 2008).

Rääkides Osseetiast, siis on Põhja-Osseetia, mis asub Venemaal, tüki maad suurema pindalaga kui Lõuna-Osseetia, aga jama on mõlemal pool parasjagu olnud. Peale 1992 aasta Lõuna-Osseetia sõda on seal rahu valvamisega tegelenud nii Gruusia kui ka Venemaa väed.

Aga see praegune jama algas ju tegelikult juba mitu kuud tagasi ja sõjaliseks läks juba juuli alguses: Lõuna-Osseetia ja Gruusia tulevahetuses (5. juuli 2008) ja juba 3. augustil evakueeris Lõuna-Osseetia Venemaale sadu naisi ja lapsi, sest Gruusia tulistas hoolega nende pealinna. Siis polnud mingit juttu, et keegi on suur ja keegi on väike. Ei Euroopa ega USA ei öelnud, et Gruusia, lõpeta pull. Kuna Venemaa kodanikke on Lõuna-Osseetias parasjagu, siis muidugi tekkis neil tahtmine värk ära lõpetada. Vahendid olid muidugi jõhkrad, aga kogu konfliktis Venemaad süüdistada on ikka väga imelik. Eesti ju ei hakkaks Narvat tulistama? Ja kui hakkaks, oleks ikka väga naiivne loota, et Venemaa sinna appi ei tuleks.

Kas meil on Venemaaga sõja norimiseks ikka mingi erivajadus või võiks vahest vait ka olla?!

Kui keegi tahab erapooletut ülevaadet praegusest olukorrast, siis seda saab ntx siit.

%d bloggers like this: