Lapsetoetus on riigile ebavajalik?

Parem kala käes, kui vares katuselTäna on päevalehes jutt, mis mul kopsu üle maksa ajas: MART JESSE: Sotsiaalkulud: kaks kipakat edulugu. Mart nimelt leiab, et Eestis on sotsiaalvaldkond, mida poleks vaja, sest sellest pole mingit kasu.

Näiteks arvab ta, et isadele ei peaks emapalka maksma, sest “enamasti ei tähenda isa vanemapuhkusele jäämine, et ema tööle või õppima läheks. Pigem kasutatakse võimalust lihtsalt koju jäämiseks. Halvimal juhul aga jätkatakse vanemapuhkuse ajal töötamist „mustalt.“ Selle võimaluse likvideerimine säästaks riigile aastas kümneid miljoneid kroone

Ma ei teadnudki, et isad on ainult emade rahuldamiseks! Ma, loll, arvasin kogu aeg, et LASTELE on ka isa vaja. Tekib kohe suur tahtmine teada, mis mees see Mart on, kui ta isa rolli vaid ema rahuldajana näeb. Päevalehes väidab ta, et on Tartu Ülikooli doktorant. Ülikooli kodulehel teda õpilaste nimekirjas pole (äkki on isapuhkusel?) Igatahes on ta Marise vend ja töötanud näiteks liikluskindustusfondi esimehena.

Ok, jätame selle isade ahistamise kõrvale ja vaatame edasi. Põhimõtteliselt olen ma Mardiga nõus, et kui lastetoetust vaadata iibe seiskohalt, siis oleks olulisem toetada lapsehoiuvõimaluste kättesaadavust ja mitmekesisust. Äkki oleks sel juhul sotsidel aeg välja kaevata oma protestinoodid sellest ajast kui vanemapalka juurutati ja sotsid rääkisid, et vanemapalk peaks kõikidele lapsevanematele sama suur summa olema, sest lapse kasvatamine on ühesarnane töö olenemata seisusest?

Selline võrdne kohtlemine aga tundub, et Mardile ei meeldi, sest järgmisena leiab ta, et lapsetoetus, mis on hetkel kõigile ühesugune ja mis on juba aastaid 300 krooni kuus, on täiesti maha visatud raha, sest rikkuri jaoks on see kui piisk meres, seega ebavajalik! Ta teeb ettepaneku rikkad sellest ilma jätta. Muideks, selle poolt pole ma ka. Peamiselt selle pärast, et teades Eesti riigi erinevate ametite ja ministeeriumite võimetust isikuandmeid omavahel seondada, oleks selline jaotamine suhtvõimatu. Teiseks arvan ma, et demokraatlik riik ei peaks lapsi rikasteks ja vaesteks jaotama. Puudust kannatavaid peresid peaks teist moodi lisaks toetama, aga kui on olemas lapsetoetus, siis käib see kõikide laste kohta ühtemoodi.

Edasi hakkab Mart leidma häid vabandusi tulumaksu jätkuvaks alandamiseks vabandades seda puhta demagoogiaga: Poliitikud võiksid ükskord ometi mõista: pole vahet, kas üksikisiku tulumaksu määr on 18, 22 või 26 protsenti. Tähtis on, kuidas selle rahaga ümber käiakse ja milliseid teenuseid vastu saadakse. Kui rahaga tõesti muud teha ei osata, kui toetuste ja soodustustena laiali jagada, on muidugi mõistlik maksumäär alla lasta

Kuulge, mille jaoks Teie arust makse kogutakse? Mina arvan, et selle toetusteks laiali jaotamine on tänapäevasele riigile kõige normaalsem tegevus. Püüa sa rahvale selgeks teha, et makse kogutakse selleks, et riigiaparaati üleval pidada. Kuigi ka see on oluline. (Ma ei kavatse kuulda juttu, et makse kogutakse selleks, et ettevõtjaid toetada).

Muideks, mina arvan, et riigi sissetulekud suureneksid kõvasti, kui riigiametnike arvu SUURENDADA. Ma olen mingi 15 aastat maksuametiga suhelnud ja iga aastaga on nende huvi minu vastu vähenenud. Vanasti kontrolliti ettevõtjaid ikka hoopis rohkem. Kui maksuametis oleks tööl rohkem inimesi, kes leiaksid ülesse neid ettevõtjaid, kes maksudest kõrvale hoiavad, oleks võimalik ka kehtestatud maksud kätte saada. Mis kasu on maksu suuruse muutmisest, kui neid ei maksta?

Muideks, iga-aastane tulumaksu muutmine on kulukas ja tüütu tegevus. Programmid tuleb ümber seadistada ja vaadata, et millise kuu palk nüüd millal välja maksti jne. Kui midagi ei muuda, on kulusid ju vähem.

Aga minu peamine küsimus maksude teemal on: Kui me Euroopa Liiduga ühinesime, siis lubasime mingiks konkreetseks ajaks kehtestada ettevõtte kasumilt makstava tulumaksu. Minu arust on see aeg kätte jõudnud. Kus see maks nüüd siis on? Kehtestame ära! Papp nagu selgest taevast ja EL kah meiega rahul?

%d bloggers like this: