Küsitlus digitarkusest

Balti jaama ATMKooli alguse puhul panin ülesse küsitluse Kui digitark sa oled? Küsitlus oli ajendatud erinevate asjatundjate optimistlikest sõnavõttudest eestlaste võimest tänu internetile kollektiivselt targemaks saada. Nagu ma eeldasin, nii ka läks. Kui ma vanasti küsitlusi ülesse panin, siis tuli vastama ikka mingi 100 inimest, mis tähendab, et tulemust võis pädevaks lugeda. See kord vastas ainult 44 inimest, mis tähendab, et ei huvita ja ei tea. Vastused aga kujunesid välja sellised:
Olen kasutanud WebCT-d 13 (29%)
Olen kasutanud Moodle-t 6 (13%)
Olen kasutanud mõlemat 8 (18%)
Mis need veel on? 13 (29%)
Olen kuulnud, kasutanud pole 4 (9%)

Ma iial ei usu, et mu lugejate hulgas on üle poolte e-õpet kasutanud. Costello tunnistas ausalt ülesse, et kuna ma ei lisanud küsitlusse e-kooli, siis protestiks klikkis tema WebCTd kolm korda. Hoolimata kõigest, tuli WebCTle rohkem kasutajaid, kui Moodlele. Võimalik, et siin mängis rolli ka see, et ta oli küsitluses esimesel positsioonil ja keegi võib ju valida esimese ettejuhtuva. Samas on webCT kasutajate hulgas ka keskkoole, mida ma Moodle kasutajate hulgast ei leidnud. WebCT kasutajad ja Moodle omad. Esimese pilgu järgi tundub Moodelel rohkem kasutajaid olevat ja mõned koolid kasutavad mõlemat.

Muidugi pole need kaks ainukesed e-õppe kohad. Aga ma panin nood kirja, sest mu küsitluse ajendiks oli raadiosaade, kus mainiti just neid. Veel olen ma ise näiteks paaris aines kasutanud IVA keskkonda. Kuna teine õppejõud sinna kuidagi hindeid ei tahtnud ülesse panna, siis on mu isiklik emotsioon selle keskonnaga seotult negatiivne, sest ma muutkui käisin seal kontrollimas ja midagi ei olnud.

Kel huvi e-õppe vastu, leiab vast netist ise lisamaterjali. Siin on presentatsioonide avalikus keskkonnas üleval rida slaide sel teemal: E-õpe ja selle võimalused. Loodetavasti rääkis koolitaja neile slaididele ka palju juurde, sest muidu on materjal väga lühike.

Aga ma arvan, et e-õppega võiks alustada juba algkoolis. Kõigepealt peaks õpetama õpetajaid. Näiteks võiks neile õpetada, et neil võiks olla e-mail, millega lapsevanemad teda tüüdata saaks. Järgmisena võiks neile õpetada, et pole kena panna ühele õpilasele teise hindeid. Vot ja sealt edasi siis juba keerulisemate asjade juurde. Praegusel hetkel on suurem osa õpetajaid veel ilmselt arvamusel, et e-kool on lisakohustus, mis võtab lisaaega. Kui klassiõpetaja saab aru, et e-õpe võiks olla asi, mis hoiab aega kokku, vot siis saab hakata rääkima, et Eesti on mingil määral valmis e-õppe peale tõsisemalt mõtlema.

Fotost: Fotol on laupäevane Balti jaamas asunud rahaautomaat, mille ekraanil oli kangekaelne hüpikmenüü, mida ei saanud kasutada ja mis istus permanentselt ühel kohal. Ise pidid aimama, mis tekst sinna alla jäi. Tegelikult oli see ATM kõige vähem huvitav asi Baltas, mis on üks väga põnev koht.

%d bloggers like this: