Postimees on hädas, aga ülbe?

Läbi võrkaiaLeidsin postimehest eilse kuupäevaga sellise artikli: Postimees.ee üleskutse: avalda arvamust! Kui ma veel aktiivsem arvamusartiklite kirjutaja olin, ilmus minult viie aasta jooksul üks artikkel (eestikeelses) postimehes. Palju ma neile neid saatsin, ma tõesti ei mäleta. Tookord oli tavaliselt vabanduseks see, et neil on nii palju lugusid, et minu oma lihtsalt ei mahu. Tegelikult eeldasin ma, et pigem oli probleem parempoolses arvamustoimetajas Kalle Muulis, kes seal pikka aega troonil oli.

Nüüd peaks ju olema aeg, kus arvamuste kirjutajatest puudu pole, sest teemasid on ju jalaga segada, kuna riik kõigub oma savijalgadel ja poliitikud käituvad nagu eelprogrammeeritud robotid, rääkides juttu, mida on tõepärast nii kaugel, et tundub juba nagu päris. Valimised paistavad ka juba nurga tagant tulemas ja see üldjuhul tõstab poliitikute kirjutamissoovi. Et ikka teemasid jaguks, on valitsus asunud tegema kõiki neid poliitikaid, mida 15 aasta jooksul on küll rumala peaga suhu võetud, aga teha pole eriti julgetud: tööseadusandlus kuulutati tagurlikuks; isegi väike lastetoetus tehti veel väiksemaks; haldusreform, mis on liiga keeruline, et sellega hakkama saada ja mis on ideena mitmeid kordi juba surnult sündinud, on hooga käima lükatud; tõstetud on kõiki hindu, mida riik tõsta saab (alkohol, suitsud, elekter, gaas); püstitatakse totraid skulptuure ja proovitakse erinevaid isikukultuse arendamise ja demokraatia vähendamise meetodeid; kultuuriinimesed on kuulutatud varasteks ja eesti kultuur samas oluliseks; koolides hakatakse teadmiste asemel “väärtuseid” õpetama. Inimesi vallandatakse kõigis valdkondades ja stress vallandamise ees peaks kõiki erutama.

Selgitus: Mikroökonoomika algtõde – tekitad tarbijale olukorra, kus ta enam ühte kaupa kätte ei saa ja talle alternatiivi ei paku, valib ta ise alternatiivi ja üldjuhul kehvema. Ehk – alkoholiaktsiis võib-olla ei mõjuta töötavat inimest, aga noortel on alternatiiv – narkootikumid – ainult käesirutuse ulatuses.

Ning nüüd sellises olukorras, kus arvamuste kirjutajaid peaks lademes olema, kuulutab postimees nii: Postimees.ee avaldatud arvamuslugusid ei honoreeri. Toimetusel jääb õigus arvamuslugusid tõlkida teistesse keeltesse ja avaldada Postimehe teistes meediaväljaannetes.

Seega: kogu postimehe kaardimajake hakkab põhja vajuma. Nende töötaid on mõttekrambis ja tahavad, et neile tasuta kirjutamiseks ideesid saadetaks, mida nad siis oma kõikides väljaannetes paljundada saaks. Ma unustan halvad asjad ära, aga minu artiklitest on ikka mitu korda tehtud väikene muutus ja teise nime all avaldatud. Ma nimesid ei maini, eks nad ise tea, kuidas oma palga välja teenivad. Igatahes usun ma, et ajakirjandus peaks olema loominguliste inimeste rida ja loomingulisus sureb seal, kus orjatööd eeldatakse.

%d bloggers like this: