Noh, kas paanika väheneb juba?

Pangad kuumavadNii kaua kuni raud kuum, peksame! Eile ma kirjutasin pisut teemal, kuidas peaks paanikat jahutama. Eriti imelik oli see, et kui mina linkisin Valitsusliidu 6. oktoobri otsust, et valitsus tahab hüvitada pangaarved alates 312 tuhhist, siis umbes pool tundi pärast mu kirjatükki, tuli uudis Euroopast, et rahandusministrid otsustasid hoopis 50 tuhhi euros hüvitada. Mille peale teatas ka meie rahandusminister Padar: riik võib tõsta hoiuste hüvitamise piirmäära 782 000 kroonile (Eile 18:23). Kuidas see tal nii kähku käis, või on valitsuseliikmetel luba kõik euroopast tulev ilma kooskõlastamata heaks kiita? Ja miks Padar sellest juba varem midagi ei teadnud ja lasi valitsusel päev liiga vara samateemalist otsust teha? Ma ei viitsi uurida, kas Padar seal Euroopa koosolekul käis, aga no memost oleks võinud ta ju siiski midagi teada. Ja tegelt ei teeks paha ka sellistel koosolekutel käia (ja seal kõrvad lahti hoida).

Nii, läheme edasi. Küsimuse all jätkuvalt “kuidas rahustada pangapaanikat”. Täna tuli ses vallas uus uudis: Juhtivad keskpangad alandasid intressimäärasid. Noh, kuidas tundub? Hakkas parem? Intressimäärade vähendamine on rahanduspoliitiline otsus, mille eesmärk on elavdada laenamist ja läbi selle majandust. Noh, tekkis tahtmine laenu võtta? Või tundub pank nüüd kuidagi turvalisem koht?

Täna helistas mulle 1 tuttav, kellele ma raamatupidamist teen ja rääkis, et ta avab teise pangaarve. Teises Eestis asuvas pangas, kuna see pank, kus tal praegu raha on, tundub eriline saast olevat, aga teise panga kohta nii palju jama pole räägitud. Ma meelega pankade nimesid ei ütle, aga igatahes näitab see kõne, et paanika süveneb, sest keegi pole suutnud veel läbi meedia selgitada, et paanikaks pole põhjust. Nagu ma aga eelmises postituses rääkisin, siis parim eeldus panga tõeliseks kriisiks, ongi rahvahulkade paanika. Aga kas siis peaks raha erinevate pankade vahel jaotama? Põhimõtteliselt ju võib, kuigi ega ju erilist vahet pole. Pealegi tundub mu blogiküsitluse järgi hetkel, et minu lugejatel pole tegelikult üldse mõtet muretseda. Kellegi pole veel üle 300 tuhhi arvel.

See, et börsid kukuvad, ka see ei peaks tavainimesi puudutama. Pensionisamba omanikud teavad juba ilmselt pikemat aega, et sambaga on kehvasti ja kehvast veel kehvemaks minemine pole mingi eriline mureallikas.

Eelmise postituse kommides kerkis küsimus, et kes peaks üldse rahapoliitikaga tegelema. Minu arust on Eestis täitsa ükstaspuha, kes sellega tegeleb. Eestis on rahapoliitika tegemiseks nii väikesed võimalused, et piisab sellest, kui Eesti Pank teeb seda, mida Euroopa Keskpank käsib. Rahapoliitika asemel, peaks Eesti valitsus mõtlema oma sotspoliitikale, et see rahva stressi veel kõrgemale ei tõstaks. Rahapoliitika eesmärk Eestis peaks olema peamiselt PR, mis rahvast maha rahustaks. Ning Valitsus võiks raha koha pealt ilusti kuss olla.

Täiendus kell 18.50.
Leidsin ühe artikli,kus palgaline finantsanalüütik soovitab sama mis mina: lõpetage paanika külvamine: Analüütik: paanilised uudised finantssüsteemi kohta peavad kaduma

%d bloggers like this: