Hakkasin kapitalistiks. Nõudepesumasina mõju matemaatikale

Kunagi oli mul siin blogis sel teemal pikk arutelu, et kuidas selle nõudepesumasinaga siis ikka on, et kas kapitalistlik tarbimisühiskond või normaalne tarbeese.

Aga, et siin liigseks kaubakiitmiseks ei läheks, vaataks pisut sotsioloogilist statistikat ka. Parim andmebaas on selliste asjade uurimiseks 15-aastaste õppevõimekust uurinud PISA 2006. Seal küsiti neilt ka kodust materiaalset olukorda, et teada saada kuidas seondub sotsiaalne olukord õpivõimekusega. Küsimusele: “Kas sul on kodus nõudepesumasin?” valisin vastanud riikide hulgast mõned, et oleks mida võrrelda. Esimesel graafikul näete mitu protsenti valitud riikide 15-aastastest vastas, et neil on see masin kodus. Nagu näha, siis vanad kapitalistid on meist ikka kaugel ees: Soomes on 89,61% 15-aastate lastega peredel kodus nõudepesumasin. Enda lohutuseks võiks vaadata Lätisse, kes ikka veel Feiriga nõusid peseb.

Kuna aga PISA uurib siiski õppeedukust ja selle seost koduse olukorraga, siis tegin ühe graafiku veel. See graafik on juba palju põnevam, kui esimene. Siin on näha, kuidas kapitalism ajusid hakib.

Kõigepealt näete te rida kahevärvilisi tulpasid. Vasakpoolsed tegelevad matemaatika tulemustega ja parempoolsed punased on lugemisoskuse tulemuste näitajad. (Lugemisoskuse hulka kuulus PISAs ka näiteks selliste graafikute lugemise ja tõlgendamise oskus).

Kõige kõrgemad on Prantsusmaa
tulbad, mis tähendab, et seal on nõudepesumasinat omavatel lastel jupi paremad õpitulemused kui neil, kel pole. Üldjuhul on matemaatikale mõju suurem, välja arvatud Inglismaal. (Ärge numbriliste näitajate tagant mingit tuntud loogikat otsige, need on PISA-süsteemi järgi arvutatud tulemuste vahed, kus ma lahutasin masinaomanike tulemused masinat mitteomavate laste keskmisest tulemusest ehk need postid näitavad masina omamise mõju suurust suvalises võrreldavas numbrilises skaalas).

Eriti huvitav on aga olukord idarindel. Nagu näha, siis nii Ungari mõlemad postid kui Läti lugemise post, on hoopis miinusesse läinud. See tähendab seda, et meie sõbrad idast on kapitalistlikud lollpead ja need pered, kus on nõudepesumasin, on lollimad, kui need, kel pole.

Kõige positiivsemaks võiks lugeda Eesti tulemust, kus nõudepsumasinat omavad pered ei erine suurt käsitsipesijatest. Masina omamise mõju on küll positiivne, aga märgatavalt väiksem lääneriikidest. Ehk teisisõnu – meil ei loe, kas sul on raha ja tahtmist kodumasinate soetamiseks, sinu laps õpib ikka sama hästi, kui tolle pere võsuke, kes viinapudeleid käsitsi peseb.

Tulemustest saaks veel ühte koma teist välja lugeda. Näiteks seda, et kuidas õppisid need, kes jätsid küsimusele üldse vastamata ja seda teadmata põhjustel. Küsimustik oli vastamiseks antud ja iga laps vastas, nagu soovis, ega keegi neil köögis kontrollimas ei käinud, ega üle küsinud, et kas sa ikka tead, mis loom see nõudepesumasin üldse on.

Kui nüüd aga meie koduse ostu tagamaid vaagida, siis initsiatiiv tuli mehe poolt. Kuna nõudepesu ja irisemine, et teised võiksid kah ikka pesta, on põhiliselt minu pärusmaa, siis ilmselt oli seda vaja elu kergendamiseks. Eks näe, kas nõud lähevad ka järgnevatel päevadel sama kiiresti masinasse ja kollektiivse tööna kappidesse nagu täna.

Aga masin on vahva: kruusid ja värgid säravad nagu väljanäitusel ja panni -ja potipõhi hakkavad kah varsti sajaga helkima.

%d bloggers like this: