Aeg on hakata anonüümseks!

Talvine puuriitIlmselt on mõned kuulnud, et Eestis on olemas Rooma Klubi. Ma olen üks kord nende koosolekul käinud ja mäletan, et tol korral oli mul igav, aga see on vaid subjektiivne mälestus. Täna sattus mulle kätte nende 12. detsembri aastakoosoleku kokkuvõte, mille kirjutas Ülo Vooglaid. Tekst on kokku korraliku brošüüri mõõtmetes, kuid ma tahtsin sealt välja tuua viimase lõigu, kus on antud valikuvariandid, mida on võiks käsitleda kui võimalusi järgmiseks aastaks. Eks igaüks teab ise, mis tal plaanis on ja kuidas ta neid pakutud variante enda jaoks tõlgendab.

Võimalusi on igaühel vähemalt viis:
1) jälgida „trendi”, minna sündmustega kaasa, mitte krimpsutada nina, vaid leppida ja teha karjääri vastavalt võimalustele;
2) koondada aate- ja mõttekaaslased ning pühendada end võitlusele kodumaa hoidmiseks (uue hingamise saavutamiseks, pahede põhjustest vabanemiseks);
3) lüüa käega ja pühenduda elupõletamisele; tõdeda, et olukord on lootusetult halb, halveneb aina ja pealegi nii kiiresti ja nii globaalselt, et pole võimalik midagi ette võtta;
4) minna põranda alla tagasi ning vegeteerida mõnes veiniringis, seltsis või seltsingus.
5) kolida elama mõnes teises riigis.
6) Midagi muud……………? Mis see on?

Ma pakuks selle “midagi muud” juurde ühe variandi – jäädes anonüümseks, öelda välja oma arvamus, mis ei pruugi enamuse arvamusega kattuda, kuid mis välja öelduna leiab alati kaasamõtlejaid, kes on arvanud, et nad on oma mõtetega üksi.

Mida teie pakute?

Seal kokkuvõttes on veel tsiteerimist vajavaid kohti, nendest mõni teine kord.

%d bloggers like this: