Rahvaliit: kõik võrdselt vangi!

VilluEile õhtuks oli ka Rahvaliit kohtupidamise teemal suu lahti teinud. Ilmselt segas vanaaegne ja keeruline parteiline otsustussüsteem kiiremat reageeringut. Parem kui nad polekski otsuseni jõudnud. Sest Rahvaliit peaks küll viimane olema, kes prokuratuuri süüdistab: Rahvaliit: kapo tegevus on ebaproportsionaalne.

Terve eilse päeva käis jutt rahva tunnete riivamisest. Kuna ajakirjandus oli eise päeva tippnelikut aasta otsa süüdistanud selles, et Pärnu maanteel lõhuti aknaid ja varastati Spraiti jms, siis masside silmis käiski kohtuasi teemal, et neli meest valmistasid aasta või kauemgi ette poodide rüüstamist ja jäid nüüd karistamata, kuigi katkiseid aknaid nägid ju kõik. Teine osa massist kujutas ette, et neliku idee oli riiki pöörata. Reinsalu isegi pakkus välja, et selle süüdistusega võiks neliku liistule tõmmata küll. (Ma parem ei räägi sellest, et vandenõuteoreetiku tüüpi osa rahvast arvas, et tegemist oli Venemaa ja/või Keskerakonna korraldatud valitsusekukutamisega vms).

Vaadates neid kahte erinevat ideed, jääb silma, et esiteks välistab üks teist ja teiseks, et mõlema tõestamine on enam-vähem võimatu. Sama edukalt oleks selle neliku asemel olla ükskõik kes tol öösel kellelegi helistas ja öistest üritustest rääkis või antud piirkonnas ringi liikus. Või veel hullem – kõik, kes linnavalitsuses tolle kuupäeva kanti üritasid registreerida või registreerisid mõne rahvakogunemise, on süüdlane selles, et orgunnis rahva kohale. Ükskõik siis millise eesmärgiga.

Aga tulles tagasi Rahvaliidu teema juurde, siis nende suust kuulda, et aprillikeissi pole piisavalt uuritud on kohatu – Reiljan on ju ka siiani vabaduses. Näiteks minu õiglustunne karjub selle koha peal küll väga kõvasti, kus rahva poolt valitud täitevvõimu esindajad aastate kaupa neile usaldatud rahva vara oma tuttavatele laiali jaotavad. Kui lugeda kokku see rahaline kahju, mis tekitati neil aprilliöil ja kahjusaajate arv, siis poliitikute poolt kõrvale tõstetud vara rahaline väärtus ja kahjusaajate hulk on kordades suurem. Kusjuures aprilliööde kõige suurem rahaline paigutus oli pronkssõduri ümber tõstmise kulu ja see tuli rahva taskust nurinata.

Ei, ma ei ihka poliitikute verd parnassil, aga ma tahaks, et “rahva esindajad” ei võtaks sõna seal, kus nad arvavad, et patutegudest on võimalik end võõra verega puhtaks pesta. Ja üldse ei meeldi mulle, kui rahaga ostetud rahvaesindajate kohti täitvad inimesed heidavad kellelegi ette, et nood julgevad valitsuste otsuste vastu demonstratsioone korraldada.

Foto: Raigo Pajula

%d bloggers like this: