Töötute arv Eestis tõuseb vuhinaga

Pole üldse vaja olla ei majandusstatistik ega hiromant, et teada kuidas Eestis 2009 aastal töötutega olema hakkab – need ajad, kus Eesti kilkas, et meil on Euroopa väikseim tööpuudus, on läbi. Töötute arv on riigi makromajanduslike näitajate kõige oluliseim number, mida paljud vaatavad, et näha kuidas riigil läheb. Kuid kõik teavad, et pole riiki, kellel see number ka tegelikule olukorrale vastaks.

Loogiline oleks, et töötute arvu võiks ju leida nii, et võtame tööealiste inimeste koguarvu ja lahutame sellest maha need inimesed, kelle kohta on maksuametil andmed, et nad saavad mingist töökohast palka, kuid nii rumalat arvutust ei tee ühegi riigi valitsus, sest siis oleksid numbrid kohutavad. Samas peegeldaks see täpselt olukorda mitut inimest peab üleval üks tööl käiv inimene. Riigi eelarve koha pealt oleks see väga õige number analüüsiks.

Tegelikult tekib töötute number hoopis imelikust kohast: võetakse see number, kes töötukassas on ennast töötuks registreerunud. Töötuskindlustusega tegelevat seadust näeb siit. Kuna paljudel läheb seda teavet ilmselt sel aastal vaja, siis panen kirja põhipunktid:

Kellel pole üldse mõtet sinna töötukassasse raha küsima minna?
* need, kellel pole töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
* kelle tööleping lõpetati ta enda algatusel või poolte kokkuleppel, või siis kui ta oli rikkunud oma töökohustusi, kaotanud usalduse või teinud vääritu- või korruptiivse teo.

Palju on ülejäänud töötuks jäänutel lootust raha saada?
* sõltuvalt sellest, kui kaua on enne ametlikult palka saadud, saab tööturaha kolm kuud kuni aasta
* summa arvutatakse eelnevalt saadud 9 kuu keskmise palga brutosummast (koondamisraha ja sotskindlust ei arvestata) (vaata ise § 9) ning esimesel 100 päeval saab sellest pool ning hiljem 40%

Seega on Eestis koondatuil kasulikum endale kiiresti töö leida, kui loota sellele, et riik sind aitab. Mistõttu paljud ka ennast töötuks üldse ei registreeri.

Kui ma olen siin enne kirjutanud, et Eesti siiani kehtiv töölepinguseadus on üks Euroopa paremaid seadusi, siis töötukindlustus on meil üks kehvemaid. Mujal on esiteks summad hoopis suuremad ja siis arvestatakse veel ka sellega, kas sul on näiteks lapsed, keda sa pead üleval pidama. Ka pikaajaliste töötute aitamiseks on välja mõeldud erinevaid programme.

Aga seda postitust hakkasin ma kirjutama, kuna leidsin Guardianst artikli, mis räägib, et Inglismaa valitsus otsustas oma riigis eraldada riigieelarvest 400 miljonit naela, et aidata töötutel uuesti tööd saada. Liberaalsele riigile omaselt antakse raha ettevõtetele, juhul kui nad võtavad tööle inimese, kes on töötu olnud vähemalt pool aastat. Ühe töötu palkamise eest saab ettevõte 2500 naela ehk umbes 43 750 eesti krooni.

Milline on Eesti valitsuse plaan koledaks 2009 aastaks, kui meie töötute armee kõvasti täiendust saab? Ma kardan, et nende ainuke plaan on ennast valimistest valimisteni vee peal hoida ja kujutada ette, et meil on nii liberaalne turumajandusega riik, et ei pea midagi tegema.

%d bloggers like this: