Masendus Eesti Wabariigis

Rääkisin täna (tööasjus) ühe naisega, keda ma eriti ei tunnegi, aga keda ma tean kui väga rõõmsameelset inimest. Telefonis kõlas tema hääl ikka rõõmsalt kui jääpurikalt kukkuv veetilk. Jutu sekka teatas ta, et mees koondati töölt. Et aastaid on saanud igasugu koolitusi ja väga hea spetsialist, aga töökohas käib kõva koondamine. Üks sats lasti juba lahti ja järgmine osa ootab oma korda, mis kah kohe kätte tuleb. Mees on kõrgharidusega, aga ka pensionini on vaid mõned aastad jäänud.

Ja räägib mulle sellist juttu, endal hääl rõõmus nagu alati. Mõtlesin, et kas peaks mõne julma nalja tegema, et a la vaata kui hea nüüd, mees kodus ja igal õhtul tööpäeva lõpuks supp valmis keedetud. Ei julgenud nalja teha. Küsisin hoopis, et kuidas saab sellist juttu nii rõõmsa häälega rääkida.

– Aga ma lõpetasin igasuguste ajalehtede lugemise ära ja televiisorist eestikeelseid uudiseid ka enam ei vaata. Seal muud ei ole kui masendavad uudised. Ei taha neid enam. Nüüd vaatan ainult vene telekanaleid.

Peaks vist lisama, et tegemist on eestlasega. Vana kooli inimesena oskab ta ilmselt hästi vene keelt.

Aga mida nooremad inimesed telekast vaatavad? Sattusin eelmisel nädalal eestikeelset MTVd vaatama. Midagi nii lamedat meil digiTV vist küll rohkem ei näita. Ok, mingi seebikanal Romantica vms, on vist ka. MTVs on peale muusika (mis suures osas tundub koosnevat mustanahaliste räpist, mis mulle üldse ei meeldi), ka igasuguseid imelikke reaaliteid – üks haigem kui teine. Kõige tipp oli aga nende reklaamipaus. Nimelt oli seal mingi loosimine, mille peaauhind oli reis Iisraeli. Reklaamlause kõlas umbes nii: “Teised vaatavad ainult telekast, aga sina poosetad koha peal!”

%d bloggers like this: