Kas Eestis on oodata rahutusi?

Postimehe foto aprill 2007Täna on delfi tsiteerinud välisajakirjandust: Bloomberg: rahutused ähvardavad ka Eestit. Ma originaali ei viitsi otsida, aga tolles jutus toetutakse Taani pangaanalüütikule ja Leedu politoloogile. Raske oleks vist leida kahte inimest, kes veel kehvemini Eestit teaks. Majandusanalüütikud tegelevad oma igapäevatöös tavalise sotsioloogiauuringuga, aga suhteliselt vanaaegses võtmes. Kuna majandusteadlased tahavad olla kõrgemal tasemel kui sotsioloogid, siis kasutavad nad analüüsiks erinevaid ökonomeetrilisi jm mudeleid, sest nii on aastakümneid tehtud. Esimese paugu said majandusanalüütikud ja eriti makroanalüütikud siis, kui maailmas oli viimane majanduskriis 1970ndatel.

Siis selgus, et matemaatikaga ei saagi inimkäitumist välja arvestada. Kui vanasti oli nii, et hinnad langesid (laiemalt siis inflatsioon aeglustus), kui nõudlus vähenes ehk majandus jahtus, siis 70ndatel selgus, et ei lange need hinnad sugugi nii lihtsalt. Inimene ei taha käituda nii, nagu võiks olla loogiline, teda tõukavad tegutsema hoopis teised hoovad. Noh kujuta ise ette, et sa oled poeomanik ja järsku näed, et järjekorrad on lühikeseks jäänud ja ostukorvid väiksemaks. Kas selle peale tekib sul tunne, et lasen hinnad alla, et rohkem ostetaks? Võib tekkida küll, aga loogika – madalamad hinnad väiksem sissetulek, kummitab samuti tagatoas ja millise valiku inimene teeb, ei sõltu alati sellest, mida turundusgurud välja on pakkunud.

Sama lugu nende poliitiliste rahutustega linnatänavail. Välismaalastel on kena komme käsitleda kolme Balti riiki ühise komplektina, kus pole üldse oluline, kas Riia on Leedu, Läti või Eesti pealinn. Muidugi tekib igasuguseid 50 ja rohkem aastat tagasi välja mõeldud teooriaid täis tuubitud haridusega inimesel mõte, kui ta näeb et üleeilasest rääkiv uudis on: Riia pärast märulit: maailm peab muutuma, kuulutavad katkised … ja järgmine kohe, et Leedu seimi ees miitingul on juba 7000 inimest, et nüüd peavad eestlased ka kohe miskit tegema, sest nii on alati olnud, juba NSVLi läksime koos ja sealt välja samuti, ega nüüdki teistmoodi pole. On aga küll!

Meie olukord on mitmes mõttes teistsugune ning kõige olulisem nupp tolles mängus käis ära juba aprill 2007 ja seda sündmust siin nii lihtsalt ei unustata. Riia sündmusi kõrvalt vaadates jälgisid paljud inimesed seda pilguga: ei need lätlased nii suure asjaga ikka hakkama saa kui meie pronksöö, me oleme kõvemad. Pronksööd olid pea kaks aastat tagasi, kuid see haav on paljudel siiani tugevalt veritsev, kuid see veri ei tooda adrenaliini, mis uuesti tänavale ajaks, pigem vastupidi. Ehk siis lätlased ja leedukad teevad seda, mis meil on juba tehtud.

Teiseks ei ole Eestis erilist põhjust valitsust pukist alla kiskuda. Mitte sellepärast, et nad oleksid tublid ja targad, vaid pigem seepärast, et eestlased on viimaste aastate valimistega selgeks saanud, et vahet ei ole, mis valitsus meil pukis on, ega midagi niikuinii teist moodi ei ole. Meie poliitiline eliit on suhteliselt väike ring inimesi, kes on omavahel seotud nii praeguste hämarate tehingutega, kui ühtse kommunistliku minevikuga. Erinevate poliitiliste parteide seisukohad on suhteliselt sarnased, sest kõik üritavad mängida kaardile – tahan, et eesti keskmine inimene valiks just meid. Kuna eestlastel on loomupärane komme kõik, kes vähegi silma paista üritavad, kohe alla maapeale tirida, siis ükski tark poliitik liiga eredalt särada ei julge. Ja ka väljaspoolt poliitilist eliiti ei paista ühtegi arvamusliidrit, kes oleks huvitatud poliitilist vastutust võtma. Seega pole mõtet valitsuse vastu protestida, sest seda pole millagagi asendada.

Pealegi on eestlased üldse sellised mugavad ja tasakaalukust pooldavad inimesed. Suuremale osale tundub täiesti arusaamatu, et kuidas on võimalik Lääne-Euroopas protestida näiteks valitsuse majanduspoliitika vastu, kui selle käigus hävitatakse ära kellegi peatänaval olev isiklik omand ja riik peab selle omandi hüvitama. See on ju ennast hävitav! Ükski poliitiline eesmärk ei saa olla olulisem kui õigus eraomandile! Eraomand on püha ja tänavaproteste korraldavad inimesed vaid eputamise eesmärkidel, istugu kodus ja nohisegu!

Nüüd läks jutt pikaks ja mida pikem jutt, seda vähem on neid, kes sellest aru saavad, seega punkt.

%d bloggers like this: