Miks räägitakse krooni devalveerimisest?

Kinnijäätunud paatRaivo Vare räägib ekspressis, et langetame elatustaset või devalveerime krooni? Otse ta küll nii ei väida, aga ajakirjanik on intekale sellise pealkirja pannud. Seetõttu pole ka jutus ühtegi loogilist põhjendust, kuidas see meie elatustaseme langetamine ja devalveerimine omavahel seoses on. Kui aus olla, siis minu arust ei olegi. Kas siis kõrge elatustasemega riikidel on nõrk valuuta või?

Vare räägib, et seoses dollari ja inglise naela kursi langemisega euro suhtes, on meil raske konkureerida eksporditurul. Võttes Eesti eksporti käsitleva uudise majanduse headest aegadest, saab sealt teada, et eksport Euroopa Liidu riikidesse 66 protsenti ja SRÜ riikidesse 10 protsenti kogu kaupade ekspordist (eelmise aasta mais olid need näitajad vastavalt 67 ja 9 protsenti). Peamised sihtriigid olid Soome, kuhu läks 17 protsenti kogu ekspordist, Rootsi (12 protsenti) ja Läti (10 protsenti).
Seega on jutt dollaririikidest ja Inglismaast arusaamatu, sest me pole ka enne sinna suurt midagi eksportinud ja isegi Vare võiks seda teada.

Vare kusjuures ei väidagi, et me kohe saaks krooni devalveerima hakata, et sobiv hetk oleks siis, kui me eurole üle läheme. Tema fantaasiates võiks seda teha umbes 50% (ta kuku-raadios rääkis). Mida see tähendab? Nagu me juba teame, siis meie kaupade hinnad on umbes-täpselt samad, mis näiteks Soomes. Seda on räägitud nii toiduainete kui ka näiteks kinnisvara hindade kohta. Samas on meie palgad umbes poole väiksemad kui mujal Euroopas. Kui me devalveeriks krooni poole võrra, siis hinnad jäävad ikka umbes samale tasemele kui Euroopas, ainult, et kõik, kes saavad Eestis palka või või omavad oma raha siin, jäävad poolest ilma. Ehk meie palgad poleks mitte enam poole väiksemad vaid vaid 1/4 Euroopa palkadest.

Siin on küll juba loogika olemas. Nagu teada, siis Eesti poliitikute ja röövelkapitalistide arvates on kõige olulisem majandusnäitaja see, et välismaalased tulevad ja investeerivad siia: teevad oma tehaseid jms. Mingi ajani nad tulidki, sest eestlased teenisid sandikopikaid ja investeerimine tasus ära tänu madalatele tööjõukuludele. Lollid eestlased aga hakkasid aina rohkem ja rohkem teenima, kuni siia töökohtade loomine muutus ebarentaabliks. Seda hoolimata sellest, et me palgad pole kunagi üle poole Euroopa tasemest küündinud.

Kuigi välismaalastel on Eestist kasumi välja võtmine tasuta, lasid nad siit jalga, sest neile sobivat eriti odavat tööjõudu polnud enam saada. Ja Eesti rikkurid investeerisid oma vaba raha välismaale, kuigi Eestis pole kasumil tulumaksu. Soodne investeerimiskliima, arengumaa (ehk mitte-efektiivne ja väheseid oskusi nõudev tööstus) ja mittenõudlikud töötajad …. Eesti?

Devalveerimine ongi kasulik neile eesti ettevõtjatele, kes oma säästud on välismaale viinud. Et pilt veel kreisim oleks, on Eesti valitsus leidnud majanduskriisi tingimustes kaks valdkonda, kus raha kogust saaks muuta: erinevate sotsiaaltoetuste vähendamine ja ettevõtjatele toetuste suurendamine. Kui mujal riikides antakse praegusel ajal ettevõtjatele raha konkreetse eesmärgiga – näiteks pikaajaliste töötute värbamiseks, siis vähemalt selle Vare intekast jääb mulje, et meie rikkurid saavad lihtsalt raha. (ok, ma tean, et tootearenduseks, mis on kena lai mõiste).

Kokkuvõte. Meil on majanduskriis. Poliitikute arvates saab majanduskriisist üle siis, kui töötajad teeniksid poole vähem ja ettevõtjad elaksid poole paremini. Eks hakake ettevõtjateks. Soovitatavalt kohe suurettevõtjaks: Nüüd saavad tootearenduseks raha ka suurettevõtted.

Aga kas Ansip peaks tagasi astuma? Ma arvan, et las juhib edasi, kus meil ikka paremat võtta, söögu ise seda suppi, mida ta aastaid on kokku keetnud. Veits jama on, et peaminister oma riigis nii ebapopp on, aga nii meile eestlastele ju meeldibki.

%d bloggers like this: