Kuulutaks kellelegi sõja?

Ilus korsten ja asjadTõnis kommenteeris kaheksanda mai blogis ühe mõtte, mis mind rahuloluga täitis: Eks käige mingi tõsiseltvõetav alternatiiv välja, äkki saategi rahva taha. Kriisiolukorras on poliitilise spektri äärtel ennegi edu olnud…

Miks rahuloluga? Väga lihtne. Kuna mul pole mittemingisugust huvi, et mu taga oleks mingi kari lambaid, siis võin ma täiesti rahulikult rääkida, mida sülg suhu toob. Ei pea pingutama teemal, et ohh, mul on majandusharidus ja kodumaa on hädas nagu mustlane mädas ja nüüd peaks pea tööle panema, et lahendusi leida. Saad äkki lolli peaga mingi hea mõttearendusega maha ja siis juhtub nii nagu ühes monti püütoni filmis, et rahvas käib karjas järgi ja ei lase elada.

Seepärast võiks ära tuua selle lõbusa mõtte, mida me täna juuksuris arutasime. Vana mõte muidugi. Ehk – kuulutame USAle sõja! Euroopa šokis, Ameerika šokis, Aasia ei saa üldse aru, mis toimub. Järgmisel päeval anname alla. Peale seda on meil mõned aastad ilus elu ja kõikide masside unistuste täitumine, kuna USA esimene liigutus oleks siia loomulikult sõjaväebaas ehitada. Praeguse Eesti riigieelarve kõige probleemsem koht on see, et andsime USAle lubaduse, et sadagu või raudnaelu, meie üritame ikka 2 prossa sõjalisse eelarvesse toppida. Aga raha on vähe ja 2% täitmine on keeruline. Seepärast olemegi ostnud igasugu naljarelvi ja muud prahti, et number ikka täis venitada. Kui me oleks USA protektoraat vms, siis tooks USA oma raha eest siia igatsugu sõjavärki hunnikute viisi ja muuseas rajaks ka korralikud infrastruktuurid, et baas hästi töötaks. Seega saaks tööd ja leiba ka igasugused mittemilitaarid🙂

PS! Mul on uus soeng!

%d bloggers like this: