Miinuseelarve soodustab kuritegevust

Täna võttis riigikogu vastu negatiivse riigi eelarve. Kuna see seoti usaldushääletusega, siis läks kogu komplekt korraga hääletusele ja arutelu ei toimunud. Kuna eelarvega oli suhteliselt kiire, siis oli ka otsustajate ring, kes aukude lappimisega tegelesid, suhteliselt väike ja kui aus olla, siis pole mina isegi aru saanud, kes sinna kuulusid ja mida keegi pakkus. Rääkimata sellest, et millistel kaalutlustel ta parandusi pakkus.

Umbes samasuguse probleemiga tegeles eelmistel nädalatel ka USA presidendi meeskond ja kuigi USA on presidentaalne riik, ei tegelenud sellega president üksinda. Kui meil kutsuti majandusprobleemidega võitlemiseks tehtud plaani negatiivseks eelarveks ja kärpimiskavaks, siis USAs kutsuti seda stimuleerimispaketiks, kus erinevatele valdkondadele anti abistavat raha, et neid probleemidest välja aidata. Igale summale oli sõnastatud konkreetne eesmärk, mida saavutada soovitakse ja majandusanalüütikud andsid oma arvamusi, kas eesmärk ka täidetud saab.

Millistel eesmärkidel meil muudatusi tehti, pole selge, peale selle, mida ajakirjandus välja noppis: võtame neilt, kes nõrgemad ja vastu ei vaidle. Ega eriti ei vaidlegi. Keda liigutab arvamusartikkel või telekalugu õnnetutest inimestest? Igatahes mitte neid, kes neid sellisesse olukorda on pannud ja ainukesed põhjenduseks – me peame nii tegema.

Igatahes on see miinusasi nüüd vastu võetud ja seletuskirja saab lugeda siit. Üks samm demokraatlikust riigist kaugemale. Kaks sammu mõistuse ja teadmistega tehtud riigi eelarve planeerimisest eemale.

Hääletusel tuli kokku 61 poolthäält. 5 inimest puudus, kõik opositsioonist. Seda, et valitsus ei kuku, oli tunda juba enne, sest mingeid läbirääkimisi igatahes ajakirjandusse läbi ei tilkunud. Loogiline, et keegi ei tahtnud vastutust võtta. See, et meil hääletamisel parteiline raudne distsipliin toimib, pole ma juba ammu kahelnud – need, kes sama jalaga ei marsi, võivad riigikoguja kohast suu puhtaks pühkida. Hetkel on riigikogus ainult üks parteitu ja ma tõesti ei tahaks ta nime öelda, sest see kõlab mu arust halvasti, aga J.K hääletas valitsuse poolt, kas vihast Keskerakonna vastu või lähtudes oma poliitilistest veendumustest, pole vaja vist küsida.

Aga mis jäi parandustest silma? Näiteks koristati ära aktsiisiseadusest selline punkt: Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel. Ja keskkonnatasude seadusest lause “Alates 2009. aasta 1. jaanuarist maksavad kõik Eestis elektri müügiga tegelevad ettevõtjad süsinikdioksiidi (CO2) saastetasu asemel samas ulatuses elektriaktsiisi. Elektriaktsiisi makstakse seaduses sätestatud korras. Elektriaktsiisist laekuvad summad kasutatakse keskkonnakaitse arendamiseks.

Muidugi on muudetud kõvasti haigusrahade maksmist (kuni 8 päeva maksab tööandja, edasi riik jpm), lasteaedadele antavat raha, muudeti pensionite tõstmise süsteemi nii, et ei pea üldse tõstma, kohalike omavalitsuste rahastamist. Siis on soodustatud seda, et igasuguste sotsiaaltoetamistega tegeleks üksikisikud otse, mitte riik (Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.”)

Palka vähendatakse vangis töötavatel inimestel, prokuröridel, kohtunikel.

Ülikooliseadusest jääb välja lause Õppekoha uus arvestuslik maksumus ei või olla väiksem eelmise aasta õppekoha arvestuslikust maksumusest.

Kui numbreid vaadata, siis on seal kirjas nood miinused, mis ülevalpool kirja said, aga plusse on ka. Näiteks läheb raha Euroopa Liidule kohtuotsuste ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Mis trahv see on?

Juurde saavad raha Tallinna Tehnikaülikooli ehitised (mis on tore). Justiitsminn saab raha juurde mingite vanglate liisingute maksmiseks. Mida nad seal vanglas liisivad? Seda uut maja vä? Anname pangale vangla tagasi😉 Keskonnaametile antakse raha (ja keskkonnainspektsioonilt jms võetakse ära). Tervisearengu instituut saab raha ennetustegevuseks.

Erinevatel ministeeriumitel on plaanis veel ka igasuguseid varasid maha müüa, mida, seda pole kirjas.

Mida võiks järeldada sellisest “majanduse stimuleerimisest”? Põhiliselt seda, et riik üritab paljudest asjadest käed puhtaks pühkida ja anda siiani riigi kohustused olnud asjad üle ettevõtetele ja üksikisikutele. Huvitav on see, et ma ei saa aru, mis toimub justiitsministeeriumis. Milline on põhjus, et inimesed, kes tegelevad vangide ja kohtumõistmisega, peavad enda õlule võtma kogu selle koorma, mida nimetati riigiametnike palkade vähendamiseks? Minu arust on riigis, kus riik vähendab järjest inimestele erinevaid hüvitisi ja sotsiaaltoetuseid ning ühtlasi ka raha, mis läheb kõrgharidusele, loogiline, et kuritegevus võib hakata tõusma. Näiteks kuritegevus, mis seotud nördimusega riigi vastu ja kui kohtunikud, prokurörid ja vanglavalvurid jagavad seda nördimust, siis on võimalusi päris huvitavaks koostööks.

%d bloggers like this: