Rasked ajad õilistavad vms

Tundub, et rasketest aegadest on ikka mõnesse kohta kasu ka. Sellesse, mis õlgadest kõrgemale jääb. Kui kõik on kenasti ja aeg voolab oma igavas sängis lodevalt mere poole, ei mõeldagi muust kui vast sellest, et mida täna õhtul põske pista. Kui aga ümberringi toimub midagi ja üldse pole teada, mis järgmise kurvi taga ootab, hakkavad inimesed tundma huvi asjade vastu, mis neid vanasti kohe üldse ei huvitanud.

Tegelikult on mul oma juttu illustreerima tuua vaid kaks näidet. Esimene puudutab ettevõtjaid. Ma arvan, et suurem osa firmaomanikke ei ole lugenud näiteks tulumaksuseadust. Inimestele üldjuhul ei meeldi seadused, sest neid peetakse ilma vastava väljaõppeta tarbimisel liiga keeruliseks kunstiks. Veel vähem huvitab inimesi see, kuidas Riigikogu mõne seaduse punkti ära muudab. Kuid mõned nädalad tagasi sain teada, et ajad on muutunud. Üks mu tuttav väikettevõtja teadis täpselt, et suvest hakkab kehtima uus tööseadusandlus ja enne pole mõtet inimest töölt lahti lasta, sest suvest on see odavam. Huvitav, kas tõesti lükataksegi need punktid mõned kuud edasi, kuigi pikisilmi ootel on väga paljud ettevõtjad? Suvistel tänavatel kuivab töötajate veri vast päikese käes kiiremini.

Teine üllatus oli ühelt pensioniealiselt inimeselt, kes küsis mu käest täna hommikul, et ega ma ei tea mitu protsenti meile selleks aastaks majanduslangust lubati. Hommikul üheksa aeg pidi number avaldatama. Juhuslikult olin eelnevalt pilgu internetti visanud ja teadsin. Millisest ajast peale aga pensionärid makromajandusanalüüsi vastu huvi tunnevad? Sellest ajast, kui poliitikute püha lehm – pensionitõus – värskele lihaturule toodi. Nüüd jälgivad pensionärid hoolega tõusvaid ja langevaid graafikuid, et neist välja lugeda, millal jälle pensioninumbri pügamisele asutakse.

%d bloggers like this: