Kes näris puruks teise samba?

Nummi kutsuEilsele teemale jätkuks saan ma täna öelda, et kõndisin mööda tänavat ja minu ees läksid mingid keskealised mehed. Kuna ma olen kiire kõnnakuga, siis möödusin neist, kuid mitte nii kiiresti, et ma ei oleks kuulnud, millest nad räägivad. Rääkisid teisest pensionisambast. Üks mees selgitas teisele kuidas need asjalood seal sambas ikka käivad. Inimesed saavad lausa iga päevaga targemaks, kas pole.

Minu negatiivset suhtumist pensionisammastesse olen ma siin blogis ennegi väljendanud. Keda huvitab, leiab ise, või mõni äkki isegi mäletab. Igatahes ei arva ma sugugi, et Ivari Padar oma sotsiimagost midagi sambasse hambaid lüües kaotaks.

See sammaste asi logises juba algusest peale. Sisuliselt oli see riigi poolt raha andmine (suuremas osas välismaalaste) pankadele, lihtsameelne raha kinkimine. Nagu näha, kasutasid pangad seda pappi oma “parima” äranägemise järgi, sest miinustes sambad pole mingi uudis. Kas sellest oli kasu mõnele samba eraisikust kogujale? Numbrite järgi eriti pole. Kas on mõistlik anda oma raha kellelegi, kes selle “mehele paneb”? Mu arust ei ole mõistlik. Riigi kohustus on praegusel hetkel toetada meie praeguseid pensionäre ja kui selle toetamiseks raha napib, siis on igati mõistlik võtta seesama rahalubadus pankadelt ära. Muidugi ei ole viisakas, et 1 kord lubad anda ja siis võtad jälle ära. Aga kas pangad hoiatasid ette, et nad ei oska sambaid kenasti koguda?

Kuid ma tuletaks ikkagi riigiisadele meelde, et EL-le sai lubatud, et me taastame ettevõtete tulumaksu kasumilt ja samuti võiks ajaviiteks NATOle näkku sülitada ja lõpetada kaitseministeeriumi hellitamine tingimustes, kus on raskemaid probleeme.

%d bloggers like this: