Suure Stalini juhtimisel!

StalinSattusin täna täiesti planeerimatult põnevale kunstinäitusele. Enne kui midagi kirjeldama hakata, peab kohe ütlema, et ilmselt meeldib see näitus väga kõigile neile, kes mu blogi aeg-ajalt lugema tulevad ja eriti neile, kes ka kommenteerivad. Oluline ei ole, kas nad kommenteerivad tundes, et nüüd kohe peab midagi ütlema, sest mina olen kõigest valesti aru saanud, või … nojah ja kõiki teisi lugejaid huvitaks see näitus ka.

Tegemist on väga omapärase näitusega Vabaduse väljakul asuvas Kunstihoone galeriis Vene kunstniku Aleksander Pavlovitch Lobanovi töödest.
Lobanovi eluloo leiab sellelt lingilt, mille ma panin ta nime alla, seega pole mõtet seda üle korrata. Kuna minu jaoks oli uus väljend “Art Brut,” siis uurisin, mida too tähendada võiks. Kuna ma ei usu, et mu lugejate hulgas ühtegi kunstiteadlast oleks (või on?), siis panen kirja, mida teada sain.

Art Brut väljend, mille asemel inglise keeles kasutatakse alates 1972. aastast “outsaider art.”
Tavaliselt on tegemist naivistliku kunstiga, kuid enamasti on ka need kunstnikud mingis mõttes väljaspool tavalist ühiskonda ja elavad omaette fantaasiamaailmas. Näiteks Lobanov oli haiguse tagajärjel jäänud kurttummaks ja kuna tal olid ka mingid psüühilised probleemid, viibis ta suurema osa oma elust Venemaa teatud tüüpi hullaris.

Üldjuhul saavad need kunstnikud kuulsaks alles pärast oma surma ja Lobanovi pildid on välismaal hetkel väga kõrges hinnas. Peamine kogu pidi kuuluma kellelegi prantslasele.

Lobanovi fantaasiamaailm on inimesele, kes ENSVs kauem on elanud kindlasti tuttav. Eriti neile, kes ka enne Stalini surma siin elasid. Minu jaoks on selline jõhker militaristlik juhikultus siiski pisut võõras. Minu mälus on olemas väikesed vene poisid, kes armastasid nõuka ajal kanda viisnurgaga pilotkat. Kuna eestlaste jaoks seondus vene sõjavägi üldiselt millegi vastiku ja eemaletõukavaga, siis mul on meeles see üllatustunne, et vene poisikeste jaoks oli punaarmees midagi kangelaslikku.

Lobanov oli eriti suur relvade fänn. Näitusel on esindatud tema papile joonistatud relvamulaažid. Aeg-ajalt käis ta saatjaga linnas ja iga kord võttis ta kaasa oma “relvad” ja tegi endast koos nendega foto. Ka need fotod on näitusel.

Paljud tööd on temast endast, aga ka teistest Venemaa kangelastest nagu Stalin, Lenin ja igasugused väejuhid. Kõik tööd on naivistlikus laadis, aga see plakatlikkus, mida neilt näeb, võtab ehmatusest hinge kinni. Minge ja ehmatage ennast. Kunstihoone esimese korruse galerii näitustel ei ole piletit.

%d bloggers like this: