Hea Uus Ilm: seks pideva laksu all

Neelasin eile ühe jutiga alla Aldous Huxley raamatu Hea uus ilm. Eks mind pisut häiris ka, et kõik on selle juba läbi lugenud, aga mina mitte. Tegelikult tekitabki masendust, kui palju on maailmas raamatuid, filme jne, mida kõike tahaks kogeda, aga ei jõua. Kõige koledam on aga mõelda, et tegelikult läheb elust nii palju tunde kasutult mööda ja siis üldse ei mõtle, et oleks võinud hoopis arukamalt oma aega kasutada. Tolle raamatu tegelastel toda viimast probleemi ei esinenud. Nemad teadsid, et elavad õnnelikult ja kõik, mida nad ei saa, on neile ebavajalik ja kriminaalne.

Raamatu eestikeelse 1989. aasta trüki kokkuvõttes on kirjutatud, et raamat on “inglise kirjaniku tulevikunägemus totalitaarsest olmeparadiisist, kus üksikisik on pisenenud sotsiaalselt ja bioloogiliselt determineeritud ühiskonnarakukeseks.” 2008. aasta väljaande kokkuvõte enam nii tabav pole. Raamatu mõju all olevana võiks öelda, et vanema raamatu kokkuvõtte on alfa pluss inimestele ja 2008 aasta oma beeta miinustele. Huvitav, kust kohast on praegusesse kõnekeelde tulnud väljend “alfa-isane”? Kuna see raamat on algselt ilmunud 1933, siis julgeks oletada, et raamatus kirjeldatud alfad on päris sarnased praeguste alfa-isastega.

Kuid raamatu ilmumisaasta sain ma teada alles peale läbi lugemist. Lugemise ajal kahtlustasin, et mees on ainest leidnud NSV Liidust. Nii hästi oli kirjeldatud totalitaarse riigi põhialuseid. Kui nüüd raamatu valguses hakata lahkama, miks ikkagi NSVL lagunes, siis võiks öelda, et süüdi oli Andropov, kes keelas ära lausjoomise. Raamatutegelased on pideva laksu all, sest nii saavad nad kogu aeg õnnelikud olla. Kuid kuna alkohol tekitab halba hingeõhku ja pohmelli, siis raamatu tabletil pole ebameeldivaid kaasnähte peale sõltuvuse.

Samuti oli NSV Liidus õnn valesti defineeritud, kuna lähtuti kristlikust moraalist. Hea-uus-ilm-ühiskond oli kristliku moraali täiega prügikasti visanud ja asendanud selle “inimliku saamisvajadusega,” kuigi mind ateistina pisut häiris, et autor oli üritanud jätta muljet, nagu oleks kristluse ja tema konservatiivsete põhimõtete puudumine tolle ühiskonna suurim puudus.

Tarbimiskultuse kirjeldamine ei olnud just kõige õnnestunum, sest praeguses maailmas on inimkond tolle dogma hoopis paremini tööle pannud. Kuid maailm, kus kõik peavad kõikidega seksima ja monogaamne suhe on riigivastane, on ikka päris õnnestunud idee. Samas ei olnud muutunud mehe ja naise domineerimissuhe: ikka oli mees see, kes võtab ja naine see, keda võetakse, kuigi mõlema puhul oli võimalikult suur skoorimise number oluline näitaja. Homoseksuaalsust ma ka ei leidnud, kuigi oleks olnud normaalne, et kui seksimisega mingeid tabusid ei ole, siis ei tohiks ka soolist olla. (Grupikaid ka ei olnud).

Igatahes oli kogu kamm päris loogiliselt ära tõestatud ja kuna ka praegu on freudism kõige enam teatud psühholoogiaharu, siis hoolimata pidevalt tekkivast tülgastustundest, tasus lugemist.

PS! Ma ei viitsi uurida, millal geenitehnoloogia alguse sai. Tolles raamatus oli see igatahes väga hästi toimiv teadusharu.

2 thoughts on “Hea Uus Ilm: seks pideva laksu all

  1. Anonymous 11. november 2009, 10:50

    alfa-isane on tulnud ilmselt läbi inglise keele, kus näiteks hundikarja juhtisend on alpha.

    Like

  2. […] on tagakaane kokkuvõttes võrreldud Huxley raamatu “Hea uus ilm”. Suhteliselt meelevaldne võrdlus. Raamatutes kirjeldatud ühiskonnad on põhijoontes erinevad. […]

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: