Nõidade öö

Mina ei tea, kus teiste eestlaste teadmised nõidade ööst ja sellega kaasnevast sõnavarast pärinevad, aga minu “teadmised” toetuvad kenale saksa lasteraamatule “Väike nõid” ja sellest tehtud lastelavastusele televisioonis. Kuna ma olen aga juba suur inimene, siis võiks ju allikad pisut pädevamad olla, kui lasteraamatu tase. Seepärast vaatasin paar päeva tagasi vikist üle, mida nemad räägivad.

Kõigepealt siis see mägi, mille otsa väike nõid pidi minema ja kus kõik olulised nõiad maipühade eelsel ööl tantsimas käivad. Selline mägi on reaalselt olemas ja peale nime Blocksberg (berg on saksa keeles mägi ehk Blocksbergi mägi kõlab pisut kummaliselt) on tema levinum nimi ilmselt Brocken. Brocken on Hartzi mäestiku kõrgeim tipp ja Harzi mäestik on Põhja-Saksamaal. Blocksbergi võiks ma rõõmsalt sõnastikku kasutamata tõlkida Plokkidemäeks ehk ei midagi erilist (ka brocken tähendab saksa keeles mingit kamakat). Kuid seal pidavat olema ka sellised tipud, mida kutsutakse Teufelskanzel – kuradikantsel ja Hexenaltar – nõidadealtar.

Selle mäega on saksa mütoloogias ilmselt palju erinevaid jutte, aga mütoloogia pole kunagi mu erihuvi olnud ja seepärast ma ei viitsi ka uurida. Viki aga räägib, et Goethe kirjeldas oma Faustis seda mäge kontekstis, et Valpurgiööl käivad seal nõiad pidutsemas. Oma häbiks pean tunnistama, et Fausti mul kodus pole ja lugesin seda koolis kohustusliku kirjandusena, seega mäletan sealt vaid mõttejuppi, et aja peatamise soov on saatanast, kuigi väga mõnna.

Vikis oli olemas aga tolle lõigu inglisekeelne variant:
Now to the Brocken the witches ride;
The stubble is gold and the corn is green;
There is the carnival crew to be seen,
And Squire Urianus will come to preside.
So over the valleys our company floats,
With witches a-farting on stinking old goats.

Aga vikis on räägitud ka mütoloogiast seoses selle valpurgiööga. Nagu karta on, siis pühitsevad seda peamiselt paganausklikud ja satanistid. Kuid mitte ainult. Ka roomakatoliku usus on olemas selline püha ja tuleneb ta püha Walpurga, kes kuulutati pühakuks 1. mail umbes 710, nimest.

Valpurgiöö olevat ka viikingitele kevade alguse tähistamise pidu ja ma oma nõrga religioossete teadmiste juures pakuks, et eks need viikingidki ju pagana- ja maausku vms olid.

Vot selline stoori siis eile religioosset püha tähistanutele. Ja kõigile teistele kena töörahvapüha jätku, mida eestiMaalased tavapäraselt aialappidel mässamisega tähistavad.

%d bloggers like this: