Itaalia kommunistidest ja valimistest

Pisike ja punaneKuna ma sain Itaalia kommunistidelt (ehk rifundatsioonelt nagu ma neid ise kutsun) nende koostatud ülevaate europarlamendi valimiste tulemustest, siis võiks selle ka oma blogisse eesti keeles ümber refereerida. (Suurem osa teksti on mu enda väljamõeldis, sest nende ülevaade oli suht kehvake, kui ma selle nüüd korralikult üle vaatasin.)
Nagu teada, siis valimiste tulemusel langes Europarlamendis GUE/NGL fraktsiooni liikmete arv ja peamiselt tänu itaallastele. (Eelmistel valimistel oli neil kokku 7 saadikut). Saksa Vasakpartei sai näiteks ühe liikme juurde ja kokku on neid nüüd kaheksa ehk siis Saksamaa vasakparteid (die Linke) esindab europarlamendis kaks inimest rohkem kui tervet Eestit. Muude riikide kommunistid-sotsialistid enam-vähem säilitasid oma kohad. (Kauaaegne MEP Esko Seppanen Soome Vasakliidust ei lähe enam Brüsselisse. Nad said küll 5,9% hääli mis pole aga piisav. Ka nende partei on peale valitsusest välja kukkumist ja partei esimehe vahetust päris kenast põdenud).

Miks itaallased aga kõik oma kohad kaotasid peaks kõigil teada olema – kommunistid ei sobi valitsusse, nende koht on opositsioonis. Nagu nad valitsusse lähevad (ja seda koalitsioonis koos teiste parteidega) loobuvad nad rõõmsalt oma senistest põhimõtetest, lähevad teistega selle käigus riidu, valitsus läheb lõhki ja valijad on sajaga vihased. Nii vähemalt juhtus Itaalias ja see pole sugugi esimene kord ajaloos.

Itaalias tegi valimistel ilma Berlusconi partei Popolo della libertà, mis sai 35%. Muideks – ka Berlusconi on pettunud, nad tahtsid vähemalt 40 prossa saada. Nende hääled sai aga endale Lega Nord, kes sai 10%. Lega Nord esindab Itaalias eesti mõistes rahvuslasi, euroopa mõistes ksenofoobe. Seega toimis Itaalias sama rida, mis Hollandis – paremäärmus võidutses. Hollandist rääkides – hollandi sotsialistid säilitasid GUEs oma kaks kohta.

Tagasi Itaalia juurde. Teise tulemuse sai Partito Democratico (peasekretär Franceschini), 26% ja nemad ei tea millise fraktsiooniga nad ühinevad.

Italia dei Valori (Di Pietro) sai 8%. Sinna olevat läinud ka kommunistide hääli, kuid europarlamendis ühinevad nad liberaalidega (keskerakond ja reform on tolles fraktsioonis sõbralikult koos).

Rifundatsioone ise sai nimekirjas, kus olid koos PRC-PdCI-Socialismo 2000 3,4 %, mida on küll üle miljoni hääle, aga kuna ei ületa nõutavat 4 protsendi künnist, siis nad ühtegi kohta ei saanud. Ning teine vasakpoolsete nimekiri Sinistra e Libertà (kus olid Sinistra Democratica, rohelised, rifundatsioonest lahkunud kommunistid ja sotsialistid said 3,1%. Nagu lihtne matemaatika näitab: juhul kui vasakpoolsed omavahel ei kakleks, läheks neil ikka väga palju paremini.

Kuna kellelgi tekkis kunagi küsimus, et kas Euroopas on kasutusel sirp ja vasar, siis panen siia alla nende kahe itaalia parteide logod, kes neid on kogu aeg kasutanud. Ja kui keegi juhuslikult ei tea, siis sirbi ja vasara sarnane kujutamine sümboliseerib tööliste (vasar) ja talupoegade (sirp) liitu. See on kõige üldisem tähendus. Kui seal juures on veel mingeid tähekesi või muid vidinaid, siis nende tähendusest pole mina midagi kuulnud.

%d bloggers like this: