On siis pornot või pole?

Võõras onu rannasKuna parteidel on rahaga kitsamaks läinud, sest firmad enam nii hästi ei anneta (jah, ma tean, et seaduse järgi nad ei tohigi annetada, aga kes seda surra-murrat ikka usub), sest majanduslanguse jutud sulgevad rahakotiraudu. Kas siis on meie suured mehised konservatiivid hakanud noori meelitama sellega, mis peaks kõigile huvi pakkuma: seksi ja erootikaga? Täna võib ajakirjandusest lausa kaks vastavat uudist leida.

IRL on eriti otsekohene: IRL kutsub noori seksilaagrisse. Eesti noorte poliitikute osalemise Ungari seksi­laagris maksab kinni ­Euroopa Komisjon. Reformierakond vähe tagasihoidlikum: Playboys poseerinud Igor Gräzin: riigikogus kehtib raudne distsipliin. Kus neid Gräzini pilte siis näha saab? Ma pean tõesti veel nii suure inimesena ostma Playboy? Ja siis seal on Gräziniga selline artikkel, kus küsitakse igsuguseid “vahvaid” küsimusi tema eelistuste kohta?

Tolles delfi artiklis ei küsita ju temalt midagi sellist, mis seadusandva kogu telgitaguseid valgustaks. Mul ükstaspuha, kui palju seal keegi täpselt oma pinki nühib, kui ta sel ajal hoopis kuskil mujal käib ja kokkuleppeid sõlmib. Kui sõlmib. Või kuidas ikka saab nii, et valitsuserakonna riigikogu liikmed peavad nii hääletama nagu käsitakse või muidu visatakse erakonnast välja nagu Silver väitis. Mind tegelikult oleks just huvitanud see, mille kohta Igor ütles: Erandiks võivad olla mingid konfidentsiaalsed eelkokkulepped, läbirääkimised, mida on laiemalt üldsusele peaaegu võimatu seletada. Et rahva poolt valitud saadikute mahhinatsioonid on saladus? Minu pärast magagu nad kellega tahavad, aga mind huvitavad nood seadused ja taustinf seadustest, mis nende käe alt välja tulevad. Miks ajakirjanikud ei esita poliitikutele asjakohaseid küsimusi? Ja kui nad panevad artiklile imeliku pealkirja ja küsivad igavaid küsimusi, pangu siis too foto kah juurde, mida pealkirjas lubatakse. Kui porno, siis porno!

%d bloggers like this: