Rumeeniast mõnetunnise reisi alusel

Eelmise postituse õige vastus oli Bulgaaria. Ei saa eitada, et ma läksin sinna mõningaste eelarvamustega. Kuna ma olen enne kord paaripäevasel koosolekul Rumeenias käinud, siis oletasin nende kahe naaberriigi sarnasust. Trip.ee-s räägiti, et kui autoga Bulgaariasse minna, siis igatahes mitte läbi Rumeenia, sest Rumeenia teed pidavat jubedad olema. Meie läksime Bulgaariasse lennukiga, aga kohalikuks seiklemiseks kasutasime autot, millega võtsime ette ka päevase reisi Rumeeniasse Constanta sadamalinna.

Tripi andmed on väga eksitavad: Lõuna-Rumeenia teed olid mitmerealised ja uued ja korralikud. Põhja-Bulgaarias aga suht-koht talumatult augulised ja kitsad. Sõitsime mööda Musta mere kallast ja põhjapoolne osa Bulgaariast oli kaetud peamiselt päevalille- ja muude põldudega. Vahelduseks väikesed vaiksed külakesed. Lõuna-Rumeenias olid kuni Constantani linnad-külad järjest. Piirilinn Mangalia oli vägev. Sama efekt, mis tookord, kui ma tookord Bukaresti lennuväljale maandusin: milline vägev sõjavägi! Lennujaamas oli hulgaliselt lennuväemasinaid ja sadamalinnas ridamisi erinevaid korralikke sõjalaevu.

Aga edasi läks lõbusaks: järjest tulid kohad nimega “2. mai” ja kohe peale seda “23. august.” Kujutad sa ette kui mõnes riigis oleks kõikide linnade nimed mingid kuupäevad? Neil inimestel, kes kõigi tuttavate sünnikuupäevad peas on, pole vast keeruline, aga suuremale osale inimestest oleks see ilmselt väga mõnna mälutrenn.

Kuid ega kuupäevad kohanimeks lambist kah ei satu. See 22. august on pärit 1944. aasta riigipöörde kuupäevast, mil kuningas Michael koos kommunistidega kukutas natsist peaministri ja sisuliselt aitas Punaarmeel Rumeenia endale saada. Täielik sürr mu meelest: kuningas on koos kommunistidega. Nujah, igatahes sellest saigi too linn nime. Praeguses Rumeenia poliitilises elus kommunistidel mingit mõjuvõimu pole, aga kui Eestis langes Tallinna Vabastamise monument turmtule alla, siis Rumeenias on linnal nimi rõõmsalt edasi.

2. mai küla rajas tolleaaegne peaminister Mihail Kogălniceanu 1887. aastal samatähendusliku nimega Două Mai. Miks ta selle nime pani, kuskil kirjapanduna ma ei leidnud. Küll leidsin, et Rumeenias oli 1848. aastal Moldaavia revolutsioon, mille ideoloogia autor too Mihail oli ja mis lõppes 1. mail.

Aga seekord meeldis mulle Rumeenia rohkem kui esimesel korral. Vähemalt lõuna osas tundus, et inimeste elujärjel pole väga vigagi ja suurt ebavõrdsust kuskilt välja ei paistnud. Samas nägin sama indikaatorit ühiskonna hoolimatusest nagu ka esimesel korral: palju kodutuid koeri. Bulgaarias oli neid samuti päris palju. Koeralaipu vedeles Rumeenia maantee tollel lühikesel jupil, kus me sõitsime, päris mitu. Koerad on ju meist nõrgemad ja ei saa ilma hoolitsuseta hakkama. Ühiskond, kes nõrgematest ei hooli, jätab ka koerad tänavatele vedelema: nii elusana kui tapetuna.

Kaabeldus Rumeenia moodiEsimesel korral Rumeenias vaatasin imestunud pilgul linnas postide vahel ja küljes rippuvaid erinevaid hämmastavaid juhtmete, kaablite ja muude traatide labürinte ja rulle. Selline tohuvapohu kaabeldamises toimub vist igal pool Rumeenias ja ma küll ei kujuta ette kuidas nad seda lahti harutada kavatsevad, kui soov peaks tekkima.

Teine lõbus pilt linnades ja igal pool teeääres on korrektselt valgeks võõbatud puude tüved. Tolle tööga leiavad leiba ilmselt tuhanded rumeenlased. Ükski teeäärne puutüvi pole vahele jäänud ja värv on väga korrektselt maalitud.

Kui meie bulgaaria eestlasest giid rääkis, et Bulgaarias kõik võõrkeele oskajad emigreerusid seoses ELga liitumisega, siis Rumeenias on ilmselt olukord sama. Ettekandja ei saanud isegi inglisekeelsest sõnast “Ice cream” aru. Ma olin valmis ka itaalia keeles jäätist küsima (rumeenia keel sarnaneb itaalia keelele, kuigi ma ei tea kuidas “jäätis” rumeenia keeles on), aga siis mingi ettekandjate ülemus vanem mees tõlkis noorele tüdrukule meie tagasihoidliku soovi cappuccinot ja jäätist saada. Cappuccino oli vahukoorega, mille vastu mul tegelikult midagi polnud.

Kuigi Constantas veetsime vaid loetud tunnid, nägime kaks põhilist hoonet ära: rannal asuva kasiino, mis ehitatigi 20. sajandi alguses kasiinoks, mitte ei muutnud selleks hiljem, nagu ma kahtlustasin ja terve Rumeenia moslemite keskuseks oleva mošee.

Nüüd sai pikk jutt. Peab vist blogimiselt romaanide kirjutamisele ümber spetsialiseeruma🙂

%d bloggers like this: