Vene ulme

Vene ulmeOtsustasin sel suvel vene ulmega aega veeta. Kuigi mind juba pikemat aega pole vene luurajaks peetud (aitähh Simmile, kes demos, kus luurajad tavaliselt töötavad), võiks vene ulme pisuke kokkuvõtte siia blogisse sobida küll.

Kuna mul vanemad raamatud on osaliselt veel lugemata, siis lugesin kõigepealt ära kõige värskema eestikeelse kogumiku: Munk maailma äärel. Kõigepealt peab ütlema, et sotsiaalne ulme on minu rida. Vene oma seda enam, kuna eesti ja vene lähimineviku sotsiaalses mõtlemises, laias laastus, eriti vahet pole.

Kokkuvõtte panen peaasjalikult kirja enda jaoks. Täitsa masendav kui kiiresti loetud raamatute sisu meelest läheb. Lugemispäevik on kiiduväärt asi.

Rajoonivõistlused doominos. Maailmalõpu lugu sellest kui kenasti inimesed kohanduvad ja kuidas mõte “mina pean doominot mängida saama” on olulisem kui enesealalhoiuinstinkt.

Saatana väljaajamine. Väga viis lugu! Minu pilgu läbi said seal jutus vastu päid ja jalgu konservatiivid, kes taunivad kõike uut, millest nad aru ei saa ja kardavad, et see uus võib nende eksistensile põntsu panna. Kusjuures: taunimine on vähe öeldud. Homofoobid taunivad meil geide soovi heterotega võrdsed koheldud olla. Tolles jutus toimetati ikka korralikku nõiajahti koos hävitamisega. Homosid seal polnud, aga võrdlus sobib, kuna tunded on sarnased.

Nõid. Selle sisu mäletamiseks pidin raamatut lappama. Ei meeldinud see jutt mulle. Mingi sõda, mingid ahnurid, mingi erihästi kasvavad taimed. Juu pole mu teema. Oleks need taimed siis mingi jamagagi maha saanud.

Kollane allveelaev … Pisut naljakas jutt Beatles’i teemal. Omapärane. Mina ei tea. Vist ikka ei meeldinud. Oleks ma sõjaväes käinud, siis oleks vast kindlasti meeldinud. Tervitused neile, kes teenisid NSVLi allveelaeval, ühte ma vähemalt tean🙂

Munk maailma äärel. See jutt on ilmselt seepärast nimilugu, kuna seal on väga kreisilt kirjeldatud kuidas stalinism inimesi ahistas. Teadlasi näiteks. Kes tahavad teada, mis olid kgb ja vangilaagrid, siis lugege, saate tunde kätte.

Ujumine üle Jangtse. Noh seda filmijuppi, kus Mao ujub üle jõe, on vist kõik näinud. Selles jutus oli autor pannud pilti veel Stalini, Beria ja muid mehi ja saanud väga hea naljajutu. Kivirähk kirjutab kah umbes selliseid, täitsa lõbus oli.

Aga teie lennake kuidas tahate. Lugu kus valitsejad on linnud. Ma ei saanud sellest jutust täpselt aru. Valitsevad, aga miks?

Enne koitu. Päris hea maailmalõpujutt. Meenutas ühte tuumakatstroofi filmi, mida ma mingi aeg tagasi vaatasin ja kus viimane puhas koht oli Austraalia. Aint et filmis oli kõik enam-vähem kena ja inimesed otsisid ilusat armastust või miskit, siis seal jutus oldi realistlik: tapan keda tahan, jõhkrat seksi ja kõvasti alkoholi.

Hamsik. Nupsu lastejutt. Mulle idee meeldis, selliseid hamsiku tegemise masinaid võiks olla küll. Väga lähireaalne tundus ja äkki see reaalsus äkki polegi nii kole? Igatahes oli seal perfektselt kujutatud algklassieas poiste- ja tüdrukute vahelisi suhteid.

Tundmatu naine. Too jutt meenus mulle esimesena, kui ma mõtlesin blogisse antoloogiast kirjutada. Ma ei oska öelda, kas see oli ulme. Pigem mitte, eriti kui meditsiinist midagi ei tea, aga idee oli ülivägakõva. Kirjutada nii kenasti lahti tüüpiline probleem: mees ja naine elavad koos ja ei tea teineteisest muffigi. Kusjuures ühiskond on samasugune: ainult need saavad hakkama, kes väga hästi kedagi teist teeselda oskavad. Ja kõik teesklevadki. Lõpuni välja.

Hall ingel. Jälle jutt selles kogumikus, kus räägitakse, et inimene on loll ja ahne. Ja isegi kui talle näpuga näidata, et oled loll ja ahne, ei saa ta aru, et oleks midagi valesti teinud. Vahva võis eestlase jaoks tunduda täpne pronksöö kirjeldus. Või noh, enam-vähem täpne.

Lisajuttu hakkasin lugema, aga kuna mind vapšee ei huvita, kes keda tunneb, siis ei viitsinud lõpuni lugeda.

Teiste lugejate arvamused kogumikust siin.

Kuna raamatut on veel poestki saada, siis soovitan küll. Nii kaua kuni mulle pole kätte sattunud eesti ühiskonda kompleksivabalt kirjeldavat sotsiaalset ulmet (või Kivirähk on ulme?), ajab vene oma asja väga hästi ära.

Aga keda huvitab, et mida ma veel see suvi lugesin, siis peale “Munk … ” lugesin Muumiat ja praegu loen Diogenese laternat.

%d bloggers like this: