Eksperiment: kuidas saab Eestis peksa?

Sarvedega jänes, pildistatud idavirusOk, pealkiri tuli nüüd natuke liialdatud, aga põhimõtteliselt annab mõtte edasi küll. Nüüd siis stoori (toorlaen inglise keelest ja tähendab juttu).

Kuulasin täna vikerraadiot ja uudistes räägiti, et idavirus oli kuskil polikliinikus arsti ja patsiendi vahel probleem, mingi keeleprobleem. Helistati veel kellelegi arstide ülemusele ja see rääkis, et asja uuritakse. Veel rääkis ta seda, et ida-virus on probleeme arstidega, kes ei oska eesti keelt. Sellist probleemi, et idavirus mõni arst ei saaks hakkama vene keelega, ta kuulnud ei ole. Jutust jäi mul suht segane arusaam, et kus siis probleem oli ja kes mille üle kaebab. Delfist tuli välja, et tegemist oli päris räige konfliktiga: Arst viskas lapspatsiendi passi prügikasti. Juba raadiouudisest jäi segaseks, et kes siis millist keelt ei oskanud, siis delfis on peale reklaamkasti lõpuks kirjas, et vene keelt rääkiv laps ei oskanud arstionuga eesti keeles rääkida, mille peale arstionul viskas pildi eest ära. Arstionu saab kinga. Päris põnev igatahes. Tavaliselt sellised keisid (jälle toorlaen inglisest, tähendab juhtumit) ju meediasse ei jõua, kuna Eestis polegi lubatud muudes keeltes kobiseda, peale eesti.

Juhtumit lugedes tekkis mõte eksperimendiks. Pisike sotsiaalteaduslik kontroll, et millise keele kasutamise eest võiks Eestis peksa saada. Võimalik, et tegelikult peksa ei saa, aga tulemused võiks päris põnevad olla. Eksperimendiks oleks vaja mitmeid teeninduses töötavaid inimesi. Nad võiks olla näiteks poemüüjad. Arst on liiga ohtlik, keegi võib ära surra, müüja pole nii kliendiohtlik. Poemüüjad töötaksid erinevates poodides ja neile antakse ülesanne, et nad räägivad kleintidega (ja teistega ka) ainult mingis võõrkeeles ja keelduks ühtegi teist keelt rääkimast. Keelteks oleks näiteks vene keel, inglise keel, mingi täiesti sürr keel, hiina näiteks ja proovi mõttes ka näiteks võru keel. Eksperiment võiks toimuda erinevates linnades, piisavalt suurtes, et kõlakad liiga ei leviks. Mind väga huvitaks sellise eksperimendi tulemus. Arvan, et kui kogu kino ülesse filmida, võiks päris hea pildi saada, kas Eestis on ksenofoobiat või mitte.

Teistpidi eksperiment, kus klient räägib võõrkeelt, pole huvitav, selle tulemust ma tean. Ma tegelt üldse ei kujuta ette, kuidas näiteks Venemaa turistid Eestis hakkama saavad, kui nad peavad pidevalt selgitama, miks nad eesti keelt ei oska.

Mis teie arvate, kas müüja, kes räägib Eestis kliendiga mingis muus keeles ja ainult selles, võib peksa saada? Ja kas ainult too, kes vene keelt räägib, või mõni teine ka? Kuidas suhtuksid inimesed võru keele rääkijasse? Mina näiteks kesk-eestlasena, ei saa poolest jutust aru, kui seda korralikus võru keeles rääkida. Lepime kokku, et müüja on väga viisakas ja näeb armas välja.

Panin kõrvale küsitluse ka. Ma ei tea, kas see kõigis arvutites töötab, mul ei tööta.

***
Tasakaaluks lugege seda lugu Rentsilt ka: keelekontaktid. Mina toda venekeelset sõna eesti keelde küll tõlkida ei julge. Tundub, et Eestis on keele ja suuga mingi halb-halb aura.

%d bloggers like this: