Kõige õudsem film: eksperiment

LillSain sünnipäevaks dvd filmiga, mida olin eelnevalt üritanud temalt laenata: das Experiment. Karbi peale on kirjutatud, et see on kõige põnevaim (thrilling?) film üldse ja ma olen sellega nõus. Ma ei ole üldiselt mingi õudusfilmide sõber. Kui, siis vaatan õudukate paroodiaid. Elioni digitv tasuta filmide ühel nädalal vaatasime zombistunud lammaste filmi ka, mis oli jah õudne, aga samas ka koomiline oma lolluses. Das Experiment tuleb aga ekraanilt sulle nii kallale, et mina pidin paari kõige pinevama koha peal suitsetama minema. Nalja pole ses filmis kopika eestki. Psühholoogilist sissesõitmist aga sajaga.

Neile, kes on tsutike psühholoogiat õppinud, peaks filmi idee teada olema. Ma ei viitsi otsida, kes oli see teadlane, kes korraldas nn. vanglakatse, kus üliõpilased jaotati kaheks: ühed olid vangid ja teised vangivalvurid. Teadlane oli sunnitud katse pooleli jätma, sest inimesed loomastusid teise üle piiramatut võimu omades liiga kiiresti. Film algas enam-vähem sarnaselt, aga katset sama koha peal pooleli ei jäetud.

Originaalkatse puhul oli välja toodud üks aspekt, et kuidas inimene on tegelikult väike taltsutatud vägivallavajadusega elukas. Ja teiselt poolt: kuidas inimene taltub üsna kiiresti alandlikuks ja hirmunud hiirekeseks, kui teda vastavalt töödelda. Parim töötlusmeetod on alanduse ja hirmuga. Filmis lisandus neile psühholoogilistele aspektidele veel mõningaid sotsiaalseid. Näiteks grupikäitumine. Juhtimisteooriates räägitakse kuidas mitu inimest annavad kokku sünergia ja teevad koos rohkem kui igaüks oleks eraldi teinud. Seda positiivses võtmes.

Tegelikult on võimalik ka vastupidi: kollektiivselt võidakse vabalt teha ka täielikku jama. Seda juhul, kui juhiks satub vale inimene. Selline, kel on psüühika pisut sassis ja seepärast valitakse ta juhiks. Miks valivad inimesed sassis psüühikaga juhte? Erinevatel põhjustel. Esiteks see, et ega neid inimesi, kes juhiks tahaksid, ju palju polegi. Need, kes aga juhiks tahavad, neilt oodatakse tihtipeale valesid asju. Toome näiteks poliitika. Neid inimesi, kes arvavad, et riigijuht peab olema kõva käega ja kõik peavad tema sõna kuulama, on ju päris palju. Ei hinnata ju sellist parteijuhti, kellel on küll palju teadmiseid ja oskuseid, aga samas tema üle on võimalik tagaselja irvitada? Ja tagaselja kipuvad irvitama inimesed, kes tunnevad, et nad on rumalamad ja enda tõestamiseks tuleks alandada neid, kes targemad või paremal positsioonil on.

Teine põhjus, miks pisut hullud hästi juhi kohal püsivad, on see, et keegi ei jõua nendega vaielda, sest nad on imelikud. Noh ja siis ollaksegi rahul, et las ta olla ja las ta teha. Tihtipeale leitakse, et kui inimene juba nii kirglikult midagi teeb ja tahab, no juu tal on siis õigus. Või lihtsalt laiskusest, sest ega ise ju ei viitsi kah midagi teha ja kui keegi nii hullusti rabeleda tahab, las ta siis rabeleb.

Vot sellised mõtted tekkisid mul seoses tolle filmiga. Igatahes on see üks parimaid filme, mida ma viimastel aastatel näinud olen. Kuigi see film tuli välja juba 2001, sattusin mina seda alles nüüd nägema. Huvitav, kas seda on eestikeelsete subtiitritega ka? Igatahes sain ma teada, et mu saksa keelel polegi väga viga.

%d bloggers like this: