Lõbusaimad valimisdebatid

Silla alt sügisesse Kelmikülla… ei toimu üldse valimisstuudiotes, vaid hoopis Riigikogu infotundides. Seega ei peaks rohelised nii väga pead vaevama, kui neid erinevatesse kontsertsaalidesse ei kutsuta. (Ja kui Maret M. ringhäälingunõukogus teaks mille poolt ta kätt tõstab, oleks kah vahva). Igatahes on infotund tõeliselt mugav variant valitsust peedistada ja oma teadmistest muljet jätta. Seal on oma rumaluse varjamine suhteliselt keeruline, kuigi tark loll laseks ju endale küsimused ette valmistada ja väljuks ka sealt saalist võitjana.

Viimasest infotunnist, mida eile õhtul hilja võis ETVst vaadata, on juba lõbusaid jutte blogides kirjutatud: Demagoogiaga tööpuuduse vastu ja Peaminister töötutele: tulge eile meile! Kes ise originaali näha tahab, siis siin on täistekst. Aga tegelikult ma tahtsin nende infotundide kohta rääkida, et vanasti käisid seal ministritele küsimusi esitamas peamiselt opositsiooni liikmed, aga kuna nüüd on valimised ukse ees, siis istuvad saalis ka näiteks reformikad. Ega neil küsimusi eriti ei ole. Nende eesmärk on lihtsalt lolli juttu ajada ja anda oma ministritest erakonnakaaslastele vastamisega samasugune võimalus. Reformikatel tundub tõeline hirm Keskerakonna ees olevat, sest eilased küsimused olid kõik laadis: “Onju, peaminister, Edgar on kaka?” ja peaminister jäi nõusse. Viisakalt.

Positiivne on aga see, et valimiste-eelsetel riigikogu infotundides käivad ja esitavad küsimusi ka need riigikogu liikmed, keda ma kunagi näinud ega kuulnud pole. Ma ei tea, kuidas neil järsku küsimusi on tekkinud, aga igatahes on see positiivne, sest telekavaataja peaks ju ikka teadma, kes tema eest neid asju seal Toompeal otsustab. Vanad küsijad samas tunduvad kuidagi väsinud olevat. Näiteks Nestor on seal alati kohal, aga eile jäi ta päris mitu korda kaamerale vahele, kui ta parasjagu viimase pingi koolipoisina laual lamas. Jah, ta on tegija ja tema küsimustele vastatakse isegi siis korralikult, kui need on hajuvalt vormistatud, aga telekavaatajana ei saa ma pidada tipp-poliitikuks inimest, kes laual lösutab.

Paar sõna võiks nende ETV valimisstuudiote kohta ka öelda. Nagu teadjamad nägid, siis eile oli stuudios meie mees Viinahaualt. Muideks, mina ei nõustu nendega, kes arvavad, et ta ei sobinud sinna, sest ta on tuntud kui pisut lihtsameelne. Ta oli eile täiesti tasemel ja mina talle küll midagi ette ei heida. Täiesti kena keskmine eestlane. Iseasi on aga see, kas on vaja sellisesse valimisstuudiosse kutsuda valdade valimisnimekirjade esindajaid. Nende telekas näitamine ju ei muuda midagi. Kui külamees tahab teada, keda ta oma vallast valib, siis ta läheb tolle inimese ukse taha ja küsib. Või küsib sõbralt, kes toda tüüpi tunneb. Suuremates linnades nii ei saa ja seepärast on nende näitamine telekas põhjendatud. Väikevaldade puhul aga ei ole. Ma tunnen oma koduvalla nimekirjas isiklikult pooli inimesi, kuigi ma ei ela seal juba paarkümmend aastat. Ja kui mind nende eraelu huvitaks, siis ema naaber teab ka seda väga täpselt, tuleb ainult küsida.

Aga Pärnu saade ei vastanud minu ootustele. Kuhu jäid Madisson ja Martin Helme? Minule meeldiks neid teleka valimisstuudios vaadata ja ma tahan teada, miks nad nüüd äkki koos elavad. Aga Rakveres oli küll lõbus valimisdebatt. Ma vaatasin I&I blogist selle video ka ära, kus Inno sai teada, et Jaadla ei magagi väidetavalt Ingritiga. Link neile, kes ka nalja tahavad näha:
http://www.youtube.com/watch?v=ZSYiN3RPVXs

%d bloggers like this: