Tüüpiline uuskonservatiivne poliitika

Lõvi-issi ei tuduTäna jäid silma kaks uudist. Esimene neist rõõmustas – lõpuks ometi minnakse ka kaitsekulude kallale: Ajateenijaid ootab toetusraha kärpimine. Mul on alati olnud raske aru saada, miks täielikult riigi toidul ja riigi poolt saadavate riietega sõduritele peaks veel nn. palka maksma. Kui sulle on isamaa armas, siis oleks selle eest raha küsimine patt. See ei ole töö selle tavapärases mõistes.

Aga mõne aja pärast tuli uus uudis, mis otsekui selgitas ära kuhu see poiste toetusraha pannakse – ikka betooni: Kuperjanovi pataljon saab uue 1200-kohalise söökla.

Põhimõtteliselt oleks võinud jutu pealkirjaks ka “uusliberaalne poliitika” panna. Sel juhul juhitakse ka raha inimestelt ära ettevõtlusele. Kuna aga sõjaväge otseselt erastama ei hakatud ja kaitseminister on meil uuskonservatiiv, siis panin tolle, mis on.

Kogu häälekam osa Eestist kisab hetkel agoonias, et kuidas küll sai Edgar jälle pukki, kui ometigi kõik meie parempoolsed erakonnad on ju nii eetilised, riigimehelikud, maailma parimad Tallinna valimisteplatvormi kirjutajad jne ja Edgar vaid hale soperdis, kelle ainuke oskus on venelastele pugeda ja demagoogitseda. Kuid pole neil kõigil suurt vahet ei mingisugust. Juba aastaid on Eestis hariduse edendamise parimaks teeks peetud raha eraldamist koolimajade ehitusele. Sama kultuuri edendamisel, sama tervishoiu edendamisel. Avage silmad, kodanikud. Te ju annetate hea meelega kodututele lastele ja konkreetsete õnnetuses olevate inimeste heaks? Mille kuradi pärast te siis arvate, et riigi raha ei tule mitte inimestele vaid ettevõtetele jaotada. Ärgake!

3 thoughts on “Tüüpiline uuskonservatiivne poliitika

  1. alarlol 10. detsember 2009, 08:29

    hmm. kaitsevägi tuleks laiali saata sellisel kujul nagu ta on. Luua vabatahtlik süjavägi palgaliste juhtidega ja mingeid soodustusi pakkuvate õppeasutustega mis noori koolitustele meeelitavad ja kogu infra peale otseselt lahingtegevuses vajalikuta tuleks rajada eraettevõtlusena. ala sul on sõjakool kus töötavad pro sõdurid, õpivad vabatahtlikud ja mida majandab eraettevõte.

    Like

  2. Manjana 10. detsember 2009, 09:36

    ja nagu ikka eesti edukate eraettevõtetega juhtub, siis mingi hetk ostab selle ära mõni välismaa eraettevõte ja palgasõdur on palgasõdur, ehk teenib seda, kes rohkem maksab😀

    Like

  3. alarlol 10. detsember 2009, 10:47

    noh, sellist ettevõtet saaks ju reguleerida natukene, ilma et asi kalduks idiotismile. näiteks – müüa saab ainult vähemusosalust ja enamusosalus ei tohi kuuluda otseselt ega kaudselt yhelegi riigile, kaasaarvatud eesti riik. samas lahingtegevuseks vajalik kuuluks eesti riigile. ja palgalised oleks vaid "pealikud" – õppejõud. peamine vägi oleks vabatahtlikud. ja mahult-olemuselt võiks õpe olla keskeri sõjalise suunitlusega. läbinud jäävad reservi – võimalusega edasi õppida oma soovide kohaselt ja kohustusega iga al la 10 a tagant käia täiendkoolitusel . mille maksab kinni riik vastavalt oma osaluse suurusele ettevõttes ja ülejäänu erafirma mis antud asutust majandab. kuna õpe oleks rakendatav erinevatel aladel ka väljaspool otsest sõjategevust, saaks majandada seda suhteliselt hästi, ma arvan. eriti kui arvestada nendega, kes õpivad edasi peale algkursust – nõustajad, insenärid, taktikud. samas võiks antud kooli läbinud saada pisikese lisakoolitusega politseinikeks kasvõi. läbimõtlemise kysimus. aga ma olen enam kui kindel, et seee oleks parem kui praegune orjastav ja riigipõhine süsteem. kuna süsteem ei oleks totaalselt erakapitalil põhinev ja toodaks riigile väga vajaliku teenust, siis oleks dotatsioon loomulik aga majanduskulud, väe effektiivsuse ja väljaõppe taseme tõus ja antud väljaõppe rakendusvõimalused muudes valdkondades oleks minuarvates kuhjaka küll, et süsteemi muutustele mõelda. Minupakutu on visandlik, 15 minutiga kribatud ja puudulikul infol rajanev aga juba see on parem kui praegune…

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: