Naiste kaitsmisest

tyhi pinkAvastasin täna õhtulehte lugema hakates, et seal keskel on reklaam E.Savisaare blogile ja sellele postitusele, mis räägib naiste kaitsmisest. Üldjuhul ma Savisaare blogi ei loe, aga kuna nüüd tundus see olevat osa mingist suuremast feministlikust kampaaniast, siis lugesin viidatud juttu.

Enne lugema hakkamist, oli mul isegi hea meel, et Edgar teema on ülesse võtnud. Sooline võrdõiguslikkus on teema, millesse massid suhtuvad tõrjuvalt ja kui keegi, kes oskab masse mõjutada, teema käsitleda võtab, võiks sellest massidesse viimisel abi olla. Äkki ta oskab asju nii selgitada, et see jõuab ka neile kohale, kes spets kirjandusega tutvuda ei viitsi?

Ma pidin pettuma. Jutt on halvasti kirjutatud. Mul oli seda raske lugeda, kuna kirjutaja ilmselt pole sama inimene, kes Keskerakonna reklaame ja programme kujundab. Keskerakonna tekstid on üldjuhul kergelt arusaadavad, see tekst lohises ja kumises tühjalt ritta seatud sõnadest. Oleks seal olnud mõnigi feministlikus teaduskirjanduses käsitletud teooria või mõttekäik, aga ka seda polnud. Kurb. Inimene, kes väidab, et ta ei tea, mida teeb soolise võrdõiguslikkuse volinik, ilmselt meediat selle külje pealt ei jälgi ja võrdõiguslikkuse vastu huvi ei tunne. Isegi valitsuse süüdistamine oli täiesti hambutu ja ühtegi sobivat põhjust valitsust naisteahistamises süüdistada, välja toodud ei olnud. Miks siis selline jutt üldse oli kirjutatud? Augutäiteks?

Kuna aga tühjast jutust uue jutu tegemine on samuti tühi tegevus, siis kirjeldan siia lõppu ühte seika, mida ma ise pealt nägin. Sõitsin mingi kuu aega tagasi Tallinn-Tartu rongiga. Üle vahekäigu istus üks vanem paar, kes luges Õhtulehte. Tolle päeva kaaneteema oli mingi meespsühholoogi jutt, et naised ise irisevad meeste kallal nii palju, et mehel viskab närv üle ja annavadki naisele piki nägemist vms. Mees rongis loeb seda juttu ja pöördub oma naise poole: “Aga nii ju ongi, et naised muutkui irisevad ja seepärast meeste kannatus katkeb.”

“Pee, kui minu mees siukest juttu ajaks, siis katkeks vist minu kannatus,” mõtlen mina. Naine aga üritab mehele selgitada, et vägivallaks ei peaks siiski mingit vabandust olema. Mees vaatab naisele pisut üllatunult otsa. Sellise näoga, et ega naine vist ei saanud aru, et mees ainult mainis üldtuntud tõsiasja, millele ei saagi vastu vaielda. Ta üritab veel kord selgitada, et naised kipuvad ju irisema. Naine ütleb veel mingi pooliku lause ja sinna see jutuajamine jääbki. Pole ju mõtet aretada teemat, millest tüli võiks tõusta.

Taoline olukord on ju väga tuttav? Kõik teavad kuhjade kaupa anektoote, kus mees on loominguline ja mehelikult hoolimatu igasugu nõmedate pisiasjade suhtes ja tema järgi käib ja naagutab naine, kes üritab vinguval häälel selgitada, et mees peaks mingit ebameeldivat asja tegema. Ja see pole vaid pilt naljaloost, vaid kordub ka päriselus.

Tegelikult pole ei Edgar kui ka see mees rongist, otseselt milleski süüdi, peale selle, et nad elavad raamides, mis tunduvad liiga loomulikud, et oma kangestunud maailmapildist kaugemale mõelda. Nii ongi kõigile mõistetav, et irisemise eest on normaalne laksu anda, kuid mehed ju ei oskagi iriseda. Või kui irisevad, siis on need mehed eided.

Oksepostis oli see väga kenasti ära kirjeldatud:
NAINE (N), MEES (M)
N:Klatšib, M: Vahetab kasulikku taustainfot
N:Näägutab, M: Kordab uuesti asja mõtet
N:Karjub, M: Kasutab käskivat kõneviisi
N:Raiskab raha, M: Viib unistusi täide
N:Lobiseb telefoniga, M: Peab konverentskõnet
N: Süüdistab, M: Näitab väärtushinnanguid
N: Paneb puusse, M: Teeb valearvestuse
N: Topib nina teiste asjadesse, M: Annab oma panuse ka väljaspool ametikohustuste piire
N: Uudishimutseb, M: On huvitatud
N: Tekitab segadust, M: Pakub välja hulgaliselt erinevaid lahendusi

PS! Kui keegi luges sellest postitusest välja, et vägivalda saab kuidagi õigustada, siis lugegu uuesti.

%d bloggers like this: