Kui palju maksab tuntud inimene?

Palu autosidSeptembris kirjutas Eesti parim fotograaf-blogija (minu isiklik hinnang) kuidas talle tehti ettepanek kommertspostituseks ja ta ütles “ei”. Oleks sama ettepanek tehtud inimesele, kes oma tuttavatele elust-olust kirjutab, oleks pakkuja ilmselt jaatava vastuse leidnud. Ega üks postitus ju elublogile ei hästi ega halvasti ei mõju ja niisama kingitusi saada on ju tore. Ma eeldan, et too fotograaf-ajakirjanik ei jäänud nõusse põhjusel, et tema blogi on seotud ka tema tööga ja ta on teatud ringkondades ilmselt tuntud kui oma ala tegija. Sedatüüpi blogis kommertsi avaldamine võiks kahtluse alla seada tema usaldusväärsuse.

Eks aeg-ajalt ole ju räägitud kuidas ajakirjanikke saab näiteks mingi reisiga ära osta ja seeläbi odavalt parema tulemusega reklaami saada. Tänapäeva turunduses on sama oluline kui klassikaline raami kujundatud reklaam, ka see, kui keegi räägib oma kogemusest, et küll on ikka hea asi. Selleks on vaja leida inimene, keda saab ära osta ja kes on nõus kaupa kiitma. Äraräägitud ajakirjanik on eriti kõva kaup, sest tal on ligipääs leheruumile ja ta saab selle töö eest veel palkagi. Pealegi usuvad paljud inimesed, et lugupeetud ajalehe tuntud ajakirjanik on tark ja lugupeetud inimene, sest ta ju esineb pidevalt avalikkuse ees oluliste sõnumitega.

Teine asi on see, kui ostetakse ära tuntud ajakirjaniku (või lihtsalt tuntud inimese) nägu ja ta esineb näiteks telereklaamis ja kiidab kaupa. Inimene vaatab reklaami ja ta teab, et see on reklaam ja ta oma asi on uskuda, et kas see inimene tõesti toda kaupa ka kasutab, või ta on lihtsalt raha saanud ja räägib, mida ette kirjutati. Siin on suur vahe tolle teise variandiga, kus lugeja-nägija ei tea, et too inimene on kinnimakstud nägu ja ta kiidab, kuna nii on lepingus ette nähtud. Täna Ringvaate saates näitas millise kohutava hulga raha on Beckham igasugu reklaamilepingutega teeninud. Aga väiksema raha eest see mees ei teekski. Igal inimenesel on oma hind ning kui tuntusega kaasneb veel ka hea välimus ….

Pärast tolle alguses mainitud blogipostituse lugemist, läks mul vaade teravamaks ja ma avastasin, et ühel ajakirjanikul on twitteris sellised postitused (“Auto Nimi” tähistab konkreetset ühte auto marki):
* Täna lähen vaatan üle Auto Nimi, mida järgmised kuu aega proovin. Näen juba ette, kuidas ma auto uksest sisse ei saa jne
* Istusin pisut Auto Nimi-s ja vaatasin kõiki nuppe ja näidikuid lummatult. Järgmine aste on USB liide juhiga või kiip kõrva taga.
*Auto Nimi siiski täna proovida ei võtnud, otsustasin: poolhaigena moodustan liiga suure kontrasti täiusliku masinaga. Neljapäeval siis.


Huvitav, millise hinnaga selliseid säutse ajakirjanikult osta saab? Kusjuures mainitud auto on jummala igav keskklassi auto, millega ei ole isegi eputada võimalik. Õnneks pole ma selle ajakirjandusväljaande tellija, kus see ajakirjanik töötab, sest ma pole üldse kindel, et varsti ei ilmu seal jutt kuidas ta autot proovib. (Või juba on? Äkki ta blogis kiidab ka, ma ei loe ta blogi …).

Mina pole tuntud nagu see ajakirjanik, aga arvestades, et autot tuleb proovida kuu aega, siis mingi kuupalga võiks ju vabalt küsida: mina säutsuks ilmselt kuskil 30 tonni eegu eest. Minu imagole ei teeks see midagi, aga mulle ei meeldi autoga sõita. Aga arvestades seda, et ajakirjanik seab ohtu oma usaldusväärsuse ajakirjanikuna, peaks tema saama vähemalt aastapalga. Mind, kui tema töötulemuste lugejat, häirivad need säutsud igatahes rohkem, kui see, et ta parteisse kuulub.

Täiendus 6. novembril
Siit leiab siis tolle ajakirjaniku elamused autoga. Mina tekstist ei leidnud, kas peale auto kasutamise midagi veel pakuti või millised olid muud tingimused. Kuna ta kevadel nädalalehest koondati, siis vaba inimesena pole auto reklaamimises midagi halba, aga võiks ju täpsemalt kirjutada kuidas käib Eestis autode testimiseks välja jagamine. PS! Ma sellele võimalusele ei pretendeeri.

Aga mina saan tänu selle postituse kommidele järgmisel nädalal (loodetavasti) endale testimiseks eriti vinge mobiili! Blogima ma sellest ei pea, aga ma ise tahtsin vinget mobiili katsuda. Mu enda mobiil on ilus, aga hulga vigadega, mille üks avaldusvorm on see, et üldjuhul ma telefoni ei võta, kuna ma ei kuule (ega tunneta) teda.

12 thoughts on “Kui palju maksab tuntud inimene?

  1. Tatsutahime 3. november 2009, 19:46

    Usas [ma olen väsinud ja ei viitsi otsida, mis tasandil] just otsustati hiljuti, et kui blogija/säutsuja kiidab mingit toodet, aga on sellelt firmalt mingit kasu saanud (ka tasuta toote, mis firma on talle palumata saatnud), siis ta on kohustatud selle oma tekstis/profiilis ära näitama…

    Like

  2. Manjana 3. november 2009, 20:00

    ma eeldan, et inimene ütleks seda ilma seaduse või erikorrata. ma küll ütleks, imelik ju kui kukud midagi mõõdutundetult kiitma. muidugi, kui kole vähe maksti, siis on äkki häbi öelda, kui odavalt end andsid.

    Like

  3. Kaur 3. november 2009, 20:03

    > ajakirjanik seab ohtu oma usaldusväärsuse ajakirjanikunaOo irooniat. Mitu ajakirjanikku Eestis on, kellele on lugejate silmis selline omadus nagu usaldusväärsus?

    Like

  4. Kaur 3. november 2009, 20:06

    Tatsutahime, otsi ika, mis tasandil. See oleks üsna kummaline, kui keegi saab twitteri / blogide kasutajate osas sedasorti otsuseid teha. (Ja mis on tasuta toode? Kas "tallinna kartulid" on toode? Kelle toode?)

    Like

  5. Manjana 3. november 2009, 20:15

    kaur, sa ilmselt ei kujuta ette keskmist eesti ajakirjanduse tarbijat. kas sina arvad, et kõik, kes ajalehes sõna võtavad on lollakad, petturid või luuserid?ja kui tatsu on väsinud, siis ta on väsinud.tasuta toode on toode, mille eest pole rahaga tasutud. kui sina müüksid mobiile ja annaksid mulle kingitusena mobiili, et ma seda blogis kiidaksin, saaksid sina hulga ostjaid ja mina tasuta toote. PS! ma tahaks mobiili, mis näeb blink välja ja millel aku kaua kestab ja mis heliseb piisavalt tugevalt ja samal ajal väriseb ka, kui ma nii tahan.

    Like

  6. Kaur 4. november 2009, 00:32

    Sa lähened tootele väga, noh, kitsalt. Kas ajakirjanik võib kirjutada, et sai lasteaiatoetust? Või Tallinna pensionäride abiraha? See ei lähe kinnimaksmise alla siis mispärast? Või on kriteeriumuks, et "asi" on mulle antud tasuna blogimise eest? Mida siis arvata Epu kampaaniast, mida blog.tr.ee täna täis oli?

    Like

  7. Kaur 4. november 2009, 00:56

    Kirjutasin pika jutu, mille sisuks "ma ei pea ajakirjanikke rumalateks, üldsegi mitte; lihtsalt usaldusväärsus pole moodsal, kõmu ja pealiskaudsuse ajal enam oluline". Siis sain aru, et see on rumal mõttekäik: arvamusliidrid on olemas igal ajal ja need ei kao kuhugi, isegi kui massimeedias laiutavad Võsa-Pets ja Inno-Irja. Tehnika-, kultuuri-, spordi-, poliitika-kriitikute ja kommentaatorite jaoks on reputatsioon kahtlemata väärtus.

    Like

  8. Andres 4. november 2009, 06:48

    B.P. koht koondati EE-s ära ja ta on sealt läinud juba suvest saadik. Küsimus seega hoopis selles, kas TLÜ lektoritel on sünnis võtta vastu pakkumisi kasutada kuu aega mingit autot ja vastutasuks sellest säutsuda. Konkreetsel juhul ma mingit huvide konflikti küll ei näe.

    Like

  9. Manjana 4. november 2009, 06:59

    kaur, kõik blogijad kes eppu reklaamisid, reklaamisid eppu. vabatahtlikult ja avalikult. kaur, kui sa oled kuulus ajakirjanik, siis ma kahjuks ei tunne sind. inno-irja mu teada ei tööta kuskil.andres, ma ei teadnud, et ta on koondatud. sel juhul on arusaadav.et siis kellelgi pole pakkuda mobiili, millest ma kirjutada võiks ?🙂

    Like

  10. Kaja 4. november 2009, 08:41

    Mobiilidega on selline lugu, et neid saab testimiseks, aga mitte päriselt endale🙂 Ja puudub kohustus ülistavalt kirjutada – küll aga saab testtelefoniga tavaliselt kaasa konkreetsed testülesanded, mida testi käigus läbi tegema peab (näiteks installeerima telefoni mingid seaded/programmid ja hindama, oli see lihtne ja arusaadav ja kuidas need pärast töötasid vms). Kui oled ka neil tingimustel testimisest huvitatud, kirjuta mu töömeilile kaja.sepp@emt.ee

    Like

  11. virgokruve 4. november 2009, 09:10

    Ma mõtlesin selle postituse lugemise järel täpselt samuti eilsele Petrone raamatute reklaamile. Mind üldse ei üllatanud, et vaid raamatu saamise pärast hakati enda blogisse mingit standardset reklaamteksti riputama, nt Ninataga. Mõni ongi selline, et võtab isegi siis kui tal seda asja elusees vaja ei lähe.Reklaami tellija poolt olid seal toodud lingid minu meelest SEO kohalt üsna vähetõhusad (SEO – otsingumootorites parema koha saamine), sest viitamine youtube videole ei tee selle sisu absoluutselt rohkem leitavaks (otsitakse teksti, mitte videot). Seega on tegemist mitte interneti reklaami või "kampaaniaga" vaid lihtsalt raamatute ära jagamisega. Ma lugesin ühest blogist veel suvel, et raamatute kirjastaja seisis dilemma ees, et milliseid oma raamatuid pakkuda mingis kampaanias kilo hinnaga müügiks. Või oli seal see hind 2 krooni raamatust, ei mäletagi täpselt.Kõige olulisemaks aga pean seda, et suurem probleem varjatud reklaami ja tooteasetusega on hoopiski tele- ja raadiojaamades. Näiteks esmaspäeval räägiti Solarise keskuse juures avatud pinkidest, mis väidetavalt olid tehtud vanadest mobiiltelefonide korpustest. Mul ei ole küll fakte aga vestlustest ühe jäätmeid koguva ja sorteeriva firma töötajaga mäletan väga selgelt, et plastmasside sorteerimine pidi olema üks raskemaid asju, sest nende liike on sedavõrd palju. Muidugi mobiiltelefonides võiks olla justkui sarnasemad polümeerid aga ikkagi ei saa need olla sarnased erinevatel tootjatel. Seega mina olen kindel, et tegemist ei olnud telefonidest pärineva materjaliga sest need pingid olid liiga perfektsed, et olla kokku segatud erinevat värvi plastidest (hõbedane-roosa-must korpus, beez-must sisu, jne.). Ma olen kindel, et ka seal proovipuurimine ei annaks pealispinnast erinevat värvi sisu. Heaküll, äkki mingi osa on ka telefonidest aga kindlasti vaid 1/10 sest muidu oleks plastik oma omadused kaotanud.Ometigi presenteerisid TV3, Kanal 2 ja samuti ETV neid pinke ning 2 esimest näitasid suurelt ka pinkidel olevat reklaamsilti üritust sponsoreerinud firma nimega. Lisaks küsiti neilt ka kommentaare.Näiteks ETV Terevisioon tegi veel selle kevadeni igal tööpäeval vähemalt 10 minutilise lõigu mõne raamatu tutvustuseks. Samuti esines Epp Petrone esmaspäeval Vikerraadio saates ca 15 minutit samuti oma raamatute seeria tutvustamiseks. See on maksumaksja poolt tasutud kanalite eelarve väärkasutus, sest kultuur on samuti üks kommertstoodete valdkond. Sama hästi võiks stuudiosse kutsuda leiva küpsetaja oma uudistootega, mõne autoteeninduse, uue jookide villimisliini käivitaja või kelle teise ettevõtja.Kui saaks ära lõpetada avalik-õiguslikus meedias varjatud reklaamid (Minu Eesti partei mõttekojad, raamatute ühekülgsed tutvustused isegi ilma arvustuseta) ja erakanalid jätaksid samuti halvasti varjatud reklaamiüritused vahele, alles siis võiks hakata muretsema kellegi blogi või twiteeri info võimaliku kallutatuse pärast.Muideks, mina soovitaksin telefoni MyPhone (see ongi tootja nimi), mis on 2 SIM kaardi toega ning näiteks Samsungi analoogsest tootest umbes 2,5 korda odavam. Otsin selle ise ja olen väga rahul. Ilmselt see ei läheks reklaami alla, sest ma ei saanud seda tasuta ning hinnang on kujunenud varem soetatud mitmete telefonide võrdluses (Nokiad, Siemens, Alcatel).

    Like

  12. Manjana 4. november 2009, 10:32

    Virgo, ohh milline pikk komm!Raamatute reklaamiga on minu arust pisut teine lugu, kui tavalise kaubaga. Kuigi tänapäeval on ka paljud raamatud kommertsiks läinud, on nad siiski arendavad ja harivad ja lugemine on positiivne tegevus. Seepärast on ka raamatutel väiksem km, et lugemist soodustada. Kuna inimesed tasemel kultuuri väga tarbima ei kipu, siis hea kultuuriasja igasugune reklaam on minu arust õigustatud. Kui näiteks teatritele kõvasti peale maksta, siis oleks neil võimalik peale komöödiate ka raskema ja harivama sisuga tükke teha jne. Kuid ma ikkagi arvan, et Tatsu kommil oli oluline mõte sees: kui keegi reklaamib mingit asja, mille eest ta ei ole maksnud, aga ta on ise midagi saanud, siis tuleks see ära mainida. Kui ETV reklaamib mingit toodet, siis on see vastuolus seadusega, seega ei saa ETV seda eraldi ära mainida, aga otsus, et mida nad reklaamivad ja mida mitte jääb nende südametunnistusele. Loodetavasti ei võta ETV töötajad isiklikku meelehead, kui nad varjatud (või osaliselt varjatud) reklaami teevad.Kui kommertskanalid reklaamivad mingeid asju, siis ilmselt nad võtavad selle eest tasu, kui nad seda reklaamiks peavad ja kui on tasu võetud, tuleb vastavalt seadusele ka reklaami reklaamina esitleda, mitte varjatud reklaamina.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: