Pensionisuurendamine laste arvu järgi

Kõigepealt tahaks kohe ära märkida, et pealkirjas tõstatud ja ka laiemat arutelu leidnud teema laste eest pensionilisa anda, on ilmselt tõstatatud poliitikute poolt selleks, et varjutada peamist teemat – penisoniea tõstmine. Kui see ka nii pole, siis on valitsusel vedanud, et poliitikute käitumisõpiku üks olulisemaid PR-nõuandeid ise realiseerus.

Kuulasin eile raadiost saadet, kus inimesed said helistada ja rääkida, mida nad tollest pensionilisa andmisest arvavad. Need, kellel lapsed olemas, olid üldjuhul poolt ja teised mitte nii väga. Mulle jäi kõrva üks mitu korda kõlanud argument – pensionilisa peaks laste eest saama põhjusel, et laste kasvatamine on üks väga kulukas tegevus. Mõlesin järgi, et kui kulukas see lapse kasvatamine ikka on ja jõudsin otsusele, et tegelikult on mul veel kuluartikleid, millele päris palju raha läheb. Minu arust on küüniline väita, et lapse kasvatmisele läks palju raha ja seepärast peaks ma pensionärina selle eest raha juurde saama. Fakt on ju see, et ajaks kui sa pensionile jääd, on selgunud sinu lastesse paigutatud ressursside – raha ja aeg – tulemuslikkus. Õige ressursipaigutuse korral on sul olemas lapsed, kes sind vanaduspõlves vajadusel toetavad oma ressurssidega – aeg ja raha. Juhul kui kasvatasid lapsi valesti, oled neist halvima stsenaariumi järgi pensionipõlves ilma.

Teine argument mida esitati, oli, et naine peab väikeste lastega kodus istuma ja ei saa sel ajal tööl käia. Teine naine aga ei tee lapsi ja saab samal ajal tööl käia. Kõigepealt ei meeldi mulle muidugi jutt, et naine istub kodus ja mees pole isegi valikuvariant. Teiseks puudub mul usk pensionisammastesse ja kogutud tööaastatesse. Aga töötamise kohta võiks öelda, et ma olin suht rahul, kui ma lapsega koju jäin, sest mul oli tol hetkel tööl käimisest tõsiselt kõrini. Terve täiskasvanuea iga päev tööl käia, võib päris frustreeriv olla. Kuigi samas on neid naisi, kes peale lapsega koju jäämist unustavad ära kõik muud teadmised peale kodunduse ja mina ka ei tea, kaua aega võtab, enne kui nad jälle tavalisteks inimesteks muutuvad, kellega peale koduste asjade veel ka muudest teemadest rääkida saab. Ehk – kodus istumine võib tõesti isiksusele kehvalt mõjuda. Samas on neid tööl käivaid inimesi ju ka, kes elavad igavas rutiinis, mis arengut pärsib. Ehk siis sõltub see, kas sa pensionipõlveks oled “tark vanainimene” või suva väsinud vinguv tüüp, ikka isikust, mitte sellest, kas sul lapsed on või pole.

Aga kogu tolle pensionilisade pooldajate puhul häiris mind jutt, kuidas lapsed on umbes nagu ühiskonna tarbeks ja lapsevanemad täidavad nende kasvatamisel nagu mingit kohustust. Kuna maailm on ülerahvastatud, siis tegelikult pole maailmale lapsi juurde vaja. Hetkel piisaks ilmselt ühest paarile. Ka Eesti riigile pole praegu lapsi vaja, kuna eelarve on niigi kitsas. Lastetoetus on 300 krooni juba terve igavik olnud, koolitoetus võeti sel sügisel ära ja õppetööväline tegevus on tasuline. Eesti riigile on vaja tööl käivaid ja makse maksvaid inimesi. Seega peaks iga eestlane siia hoopis mõne täiskasvanud töötava inimese tooma, mitte sünnitama.

Isiklikult on minul laps küll seepärast, et ta on nii nummi. Peamiselt täidabki ta minu isiklikku vajadust omada last ja kedagi, keda saab suva hetkel usaldada. Mul pole mõttesegi tulnud, et teda kuidagi rahasse arvestada või koormaks pidada.

Aga see pensionilisa andmine lapse eest on sürrealistlik. Kindlasti ei anta ühe lapse eest jälle midagi, nagu meil siin riigis ennegi on juhtunud ja teiseks on pension minu jaoks nii kauge muusika, et selle aja peale võib juba terve maailm orbiidilt välja sõitnud olla. Pensioniea pikendamine puudutab aga väga paljusid inimesi, kes juba ammu seda aega oodanud on, väga valusalt.

15 thoughts on “Pensionisuurendamine laste arvu järgi

  1. Tatsutahime 12. november 2009, 17:11

    Ühest otsast on see pensionilisa laste eest feministlik poliitika: kodus tehtav töö on ka töö ja kui me töö eest pensioni määrame, siis paluks arvestada ka seda, mida kodus tehakse. Lapse kasvatamine on muuhulgas tööjõu taastootmine ja see on igati oluline majanduslik aspekt.Teisest küljest, ma ei ole üldse selles feministlikus idees, et kodu heaks tehtav on igal juhul töö, kindel. Minu jaoks on töö see, mis toob laiemalt kasu, kui minu privaatelule ja perekonda ma pean oma privaatelu osaks. Jah, seal kehtivad ka teatud reeglid, inimõigused näiteks, seega üks abikaasa ei tohiks teist peksta, vägistada või piinata, lastest rääkimata… Aga see, mida tehakse kodus, peaks olema kapitalismiväline sfäär.Lisaks mulle ei meeldi ka initsiatiivid tüüpi "teeme lapsi", minu arvates on Eesti elanikkonna arv tema pindala kohta päris optimaalne kohe, Eestis on ruumi ja puha.Pensioniea tõstmist ma ka päriselt õigeks ei pea, inimesed ühel hetkel peaksid saama lihtsalt puhata ja oma ideede kohaselt liigutada. Oleks veel see probleem, et ei ole piisavalt tööjõudu, et ametikohad jäävad täitmata, sest kõik lähevad pensionile. Kui palju Eestis jälle töötus tõusnud on ?

    Like

  2. w 12. november 2009, 17:24

    Minu meelest vohab Eestis viimasel ajal müstiline riigikultus (inimene on maksude laekumise ja riigi edu/ühiskonna tarbeks), kisub juba japside kanti, kus indiviidil pole tähtsust. Skeeri. Kummardada abstraktset masinavärki, valimata, mida selle ohvrialtarile visata. Või vähemasti seda tõsimeeli arutada.

    Like

  3. Manjana 12. november 2009, 18:54

    see kodu heaks tehtav töö on rohkem peresisene asi. see, et pere endale lapse muretseb, on tänapäeval isiklik valik ja peaks sõltuma sellest, et kas ta seda last ikka tahab ja tema kasvatamisega hakkama saab. sama hästi võib ju koera ka muretseda, kui koer rohkem meeldib. põhimõtteliselt võiks riik koera normaalset kasvatamist ka toetada, sest näiteks hulkuvate koertega tegelemine nõuab ka riigi raha ja ressursi. näiteks võiks toetada koerte vaktsineerimist jms. kui peremees koera kasvatada ei oska, võetakse talt koerapidamise õigus ära. sama võiks olla laste kasvatamisega: et kui kord on laps kohtuga ära võetud, siis rohkem ei tohiks lapsi saada.see, et riik toetab lapse kasvatamist, on eesmärgiga, et lapsest peab kasvama täisväärtuslik inimene ja seepärast peaks lapse jaoks andma raha sel ajal, kui laps kasvab, mitte lapsevanema pensioni ajal preemia korras. ja kuna kõik lapsed peaks riigile samaväärtuslikud olema, peaks kõiki lapsi sama suure summaga toetama, või tegelikult peaks esimest last isegi rohkem toetama kui nooremaid, sest mingid asjad sobivad väiksematele ka kui suurem neist välja kasvab.ok, see oli nüüd jooksu pealt välja mõeldud suhteliselt radikaalne teooria, aga tundub täitsa õiglane olevat.

    Like

  4. Mina 12. november 2009, 19:50

    See on sisuliselt sama agenda nagu lastetusmaks jms, kus inimese väärtuseks ei ole mitte inimene ise vaid tema (oletatav) panus migisse kollektiivsesse üleinimeselikku väärtusesse. Kui selliseid programme ei reklaamiks teinekord üllatavalt tõsiseltvõetavad inimesed, ignoreeriks ma neid täielikult.

    Like

  5. Anonymous 13. november 2009, 00:32

    Lapsi (lapsevanemaid, laste kasvatamist) võib toetada väga erinevatel viisidel. Pensionutega sidumine on lihtsalt üks võimalikest viisidest. Makromajanduslikult on teatav loogika täiesti olemas. Pensionäridele makstakse pensioneid kellegi teise, ehk siis tegelikult nende laste (järgmise põlvkonna) maksudest. Kui sul pole lapsi, siis maksavad sulle pensionit kellegi teise lapsed. Mingi osake parasiitlust selles on.Demograafilised muutused mõjutavad igal juhul majandust, lisaväärtuse ümberjaotamist ja pensioneid. Kui pensionäride ja töötavate inimeste osakaal muutub, näiteks viimaste kahjuks, siis saavad kas pensionärid vähem pensionit või kui eesmärgiks on pensionite tõstmine, siis tõstetakse töötajate makse ehk nemad saavad vähem. Üht või teistpidi see läheb.Mõned ütlevad, et nad säästvad ise pensioniks, kuid ka sellisel juhul on neil säästudel mingi tulevikuväärtus ainut siis kui on keegi soovib neid sääste kasutada ja kes need kasutajad saavad ikka olla kui järgmine põlvkond ehk praegused lapsed.Öelda seda, et see mis toimub kodus pole riigi asi, et kes ja kas lapsi saab on igaühe enda asi, see on natuke liiga lihtsustatud käsitlus. Vasakpoolsete suust ehk isegi veidi silmakirjalik. Sest kui öelda, et riik peab majandusse sekkuma, et riik peab lisaväärtust ümberjaotama, aga samas võtta seisukoht, et demograafilised muutused ehk faktor mis mõjutab majandusarengut võibolla rohkem kui üksi teine, et see siis pole enam riigi asi?

    Like

  6. Indigoaalane 13. november 2009, 06:36

    Huvitav, et keegi kunagi ei too paralleeli- lastega koos oledud aasta= mehe aasta sõjaväes. Mõlemad on tööelust kõrval, ei saa arendada, hoogustada, kasvatada jne. A mis Sul lisaraha vastu on? (nali)Tegelikult olen ma nõus, et see lisapensioni maksmine laste eest pole õiglane ja õige mõte. Samas olen ma ka immigrantide sissetoomise vastu. Ma arvan, et need protsessid reguleeruvad ise ja kui mitte- ju siis nii peabki olema.

    Like

  7. mrcostello 13. november 2009, 09:11

    Keegi anonüümne väitis siin:Kui sul pole lapsi, siis maksavad sulle pensionit kellegi teise lapsed. Mingi osake parasiitlust selles on.Täpselt samast individualistlikust loogikast lähtudes võib öelda, et kui mu vanemad on surnud, siis saavad praegu kellegi teise vanemad minu arvelt pensioni ja ma pigem hoiaksin selle osa makstud sotsiaalmaksust endale.Aga sorry, mingi solidaarsus peab ka olema, mõlematpidi. Seega, mina pensioni sidumist laste arvuga õigeks ei pea, samuti pooldan ma võimalikult madalat pensioniiga, sest inimesed võiksid enne surma ka puhata saada.Kuidas tööjõu küsimus lahendada? Vabatahtliku pensionieas töötamise soodustamisega (sest alati leidub hulle, kes ilma töötamata ei saa) ja immigratsiooni piirangute kaotamisega (ja "eesti rahvas sureb välja" pole mingi argument).

    Like

  8. Tank 13. november 2009, 23:02

    "ja immigratsiooni piirangute kaotamisega (ja "eesti rahvas sureb välja" pole mingi argument)."———————————–Kelle jaoks pole argument, kelle jaoks on.Ja kas argument pole ka immigrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid, nagu suurem tööpuudus või kõrgem kuritegevus?Ma arvan, et meil oleks põhjust paljude teiste riikde aastakümnetetagustest vigadest õppida. Möödas on need ajad kui arvati, et odava võõrtööjõu sissetoomine on probleemidele lahendus..Parim lahendus probleemi lahenduseks on võimalikult kõrge iive, muidu pole muud valikut kui pensioniea tõus.

    Like

  9. Anonymous 14. november 2009, 02:03

    mrcostello, mina ütlesin seda.Ja sinu toodud näide "öelda, et kui mu vanemad on surnud, siis saavad praegu kellegi teise vanemad minu arvelt pensioni" on täiesti asjakohane. Nii see ongi. Näiteks see, et suur hulk Eesti mehi ei ela pensionieani, mõjutab selgelt seda kuidas-kui palju ülejäänud pensioni saavad.Ma ei näe selle arutluskäigus midagi individualistlikku või kollektektivistlikku. Kui vaadata ümberkaudseid riike, kes viimastel aastatel pensionisüsteeme reforminud (Soome, Saksamaa, Rootsi), siis on neid reforme teinud nii vasakpoolsed ja parempoolsed valitsused. Maailmavaade ei muuda tõsiasja, et kui töötegijaid jääb vähemaks, väheneb ka pensioniteks makstav raha. Sealt edasi on tegu lihtsalt poliitilise valikuga – kas vähendada pensioneid, tõsta pensioniiga jne.Ma ei argumenteeri siin selle kasuks, et pesnionid siduda laste arvuga. Ma pole analüüsinud seda, milline võiks selle meetme mõju olla, nii puudub ka seisukoht. Ma pigem viitan sellele, et demograafilistel muutustel on otsene mõju riigi võimalustele hüvesid jaotada. Selles pole midagi ideoloogist. See on lihtsalt fakti konstateerimine.Ja kui riigi poolne hüvede jaotamine on tähtis (ja mulle on jäänud mulje, et vähemalt vasakpoolse maailmavaatega inimeste jaoks on see väga tähtis), siis pole ju midagi imelikku, et riik tahab seda, et sünniks rohkem lapsi."Parim lahendus probleemi lahenduseks on võimalikult kõrge iive, muidu pole muud valikut kui pensioniea tõus."Võimalikult kõrge iive ei ole parim lahendus. Vähemalt mitte siis kui soovime sellist heaoluühiskonda nagu näeme Euroopas või Põhja-Ameerikas. Boliivias, Pakistanis v6i Afghanistanis on ühe tööealise inimese kohta umbes 3-5 alla 25 aastast. Rootsis ja Eestis näiteks enam-vähem vastupidi – kolme tööealise elaniku kohta üks alla 25 aastane (või alla 21 aastane, pole aega praegu järgi kontrollida). Praktiline tagajärg on aga selles, et ei Boliivia ega Pakistan. Sõltumata sellest kas seal on võimul kommunistid või fashistid, ei sudua likvideerida lapstööjõudu, tagada tasuta haridust jms. 1 töötava inimese maksudest, ka siis kui tõstad selle 100% juurde, pole ka parima tahtmise juures võimalik tagada meile nii harjumuspärast põhikool-gümnaasium-ülikool marsruuti.Kokkuvõttes, liiga madal sündivus tekitab probleeme, liiga kõrge samuti.

    Like

  10. Manjana 14. november 2009, 11:14

    milline võiks olla meetme "pensionile laste eest juurde" mõju? see on päris hea küsimus. Mina jah lapsi juurde tegema ei hakka, et tulevikus rohkem penssi saada. need, kel penss kohe ukse ees, need lihtsalt ei saa enam lapsi. ma isegi ei usu sellises küsimuses korraldatud küsitluse tulemuslikkust, sest kui inimeselt küsida "kas tahad rohkem raha?", vastab ta tavalisel "tahan." küsida aga riigis, kus kuuajalise etteteatamisega tõsteti km 2%, et kas sa lapsi teed, selleks, et 30 aasta pärast pensioni juurde saada, on inimeneste mõnitamine.

    Like

  11. Tqnis 14. november 2009, 12:50

    Kunagi oli kas anekdoot või lausa reklaam, kus poiss ja tüdruk olid koos voodis. Tüdruk küsis, millest poiss mõtleb ja vastus oli, et pensionist. Kui see nüüd pole enam nali, vaid tõde, siis pole iibest nagunii mõtet rääkida.Kui nali kõrvale jätta, siis oleks laste arvu arvestamine mõistlik ja vajalik siis, kui oleks selge, et lapsevanemate pension on madalam, kui lastetutel. Seda tuleks tõesti korrigeerida. Muus osas ei näe küll erilist mõtet.

    Like

  12. Anonymous 26. november 2009, 17:40

    kas tänapäeval siis laste arvu pensionistaazhi arvutamisel ei arvestatagi? kui minu ema kunagi pensionile jäi, siis tema sai küll laste sünnitunnistuste ettenäitamise pealt mingeid aastaid tööstaazhile juurde. see võiks ju endiselt olla täiesti mõistlik süsteem.

    Like

  13. Manjana 26. november 2009, 18:04

    ma täpselt ei oska öelda, aga minu teada arvestatakse staaži hulka küll. see on muidugi normaalne süsteem.

    Like

  14. Morgie 2. detsember 2009, 21:18

    aga pensionistaazi hulka arvestatakse laste kasvatamine kuni 3nda eluaastani(?) ainult naistel, st emadel?ja pension laste pealt suuremaks läheks ka ainult sünnitajatel?suht toores ja läbimõtlemata idee;pensioniea tõstmise vastu poleks mul midagi, aint minu arust on meil praegu tööpuudus, mitte vastupidi

    Like

  15. Manjana 2. detsember 2009, 22:05

    mis mõttes vastupidi? töötav pensionär = hõivatud töökoht. puhkav pensionär = vaba töökoht. meil on ju hull tööpuudus: kolmas koht euroopas. kui pensionärid kodus hobidega tegeleks, oleks tööealistel rohkem töökohti.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: