Peaaegu revolutsiooniline olukord

Nõuka ajal õpetati igasuguseid põnevaid filosoofilisi teooriaid, millega suurt midagi polnud peale hakata, aga samas rikastasid nad maailmapilti. Näiteks idee, et riigis toimub siis revolutsioon, kui ülemklassid ei saa ja alamklassid ei taha enam vanaviisi jätkata. Võiks öelda, et meie laulev revolutsioon täpselt seepärast toimuski: rahval oli siiber olukorrast, kus poes polnud piisavalt kaupu valida ja ülemklassid, noh nemad ei saanud sotsialismi tingimustes lette kaupu täis lüüa. Pisut irooniline kokkuvõte, aga tavainimese seisukohast oligi nõuka aja suurim mure, et ostlemine oli liiga keeruline ja Soome teleprogrammide reklaamid tundusid jupi huvitavamad kui ETVs näidatav vennasrahvaste kunstilooming. Tavainimest ei kollitanud kgb, ega ajanud ansip koertega taha.

Milline on meie praegune olukord? Kas alamklassid on rahul sellega, mis toimub ja kas ülemklassid saavad nii edasi toimida, nagu nad harjunud on? Ilmselt ei soovi suurem osa rahvast küsimusele vastata, kuna klassiteooria on liiga vana, et seda 21. sajandi postkommunistlikku riiki oleks võimalik rakendada. Pealegi on meil on ju praegu postmodernism, mille iseloomustajaks on kõikide marmorisse tahutud tõdede purustamine, moondamine ja ühtesulamine. Seega on mul vaba voli klasse oma maitse järgi ümber defineerida. Ning mina defineeriksin klassid täpselt sama kirvereegliga nagu see nõuka ajal oli: valitsejad ja valitsetavad.

Kui kellelegi mu jutu algus liiga segane tundub, siis kohe jõuan asja juurde. Ma tahaks Eesti revolutsioonilist olukorda vaadata riigikogujate palkade tõstmise temaatika taustal. Eile oli ETVs Foorum, kus rahvalt küsiti, et kas riigikogujate palkade tõstimine meeldib neile. Kuna valitsus on terve viimase aasta pasundanud, kuidas kõik peavad masu tingimustes olema nõus oma palga vähendamisega, siis loomulikult kujutasid massid ette, et ka riigikogujad on inimesed. 97% helistajatest arvas, et riigikogu on hulluks läinud. Ehk rahvas on täiesti revolutsiooniliselt meelestatud.

Minu üllatuseks aga ei saa lugupeetud rahvaesindjad üldse aru, mis toimub. Oma üllatuseks sain teada, et riigikogu palkade tõstmist on juba pikalt planeeritud ja praegune seadusemuudatus oli isegi väiksem, kui plaanis oli. Ja see kinnise ringi arutelu toimus samal ajal, kui rahvas nõudis, et ka riigikogu palku tuleb vähendada? Üllatused aga jätkusid. Lugupeetud olüpiavõitja rääkis telekas tõsimeeli, et tema kuluhüvitise summa on liiga väike. Eriti imelik oli seda juttu kuulda mehe suust, kes kuulub erakonda, mis riigikogus palkade tõstmise vastu hääletas. Valitsuserakonda. Teine valitsuse erakond käitus kah eriti naljakalt – nemad olid pahased oma partneri peale, et nood vastu hääletasid. Ehk vesi läheb aina sogasemaks. Opositsioonierakonnad ei käitunud sugugi mõistlikumalt. Keskerakond hääletas poolt ja 2 ülejäänud arvasid, et pole nende teema.

Loomulikult oli sotsidel muudki teha. Neil nimelt on selline uus esimees, kellel on pikad juhtmed – lubas viimastel valimistel, et hakkab midagi paljastama ja nüüd, paar kuud hiljem, andiski avalduse sisse. Kahjuks on ta tegevpoliitikas liiga vähe aega olnud ja ei tea, mis on poliitiline relv ja mis mitte. Kuna kapo on sisuliselt valitsuse käepikendus, siis peaministri süüdistamine ilma normaalsete tõenditeta, ei lähe mitte. Rahvaliidule võib niimoodi keerata, sõltumatutele poliitilistele liikumistele võib niimoodi ära teha, aga valitsuse jaoks on vaja ikka mingit muud moodust. See-selleks.

Vastamata on küsimus, et kas ülemklassid saavad vanaviisi jätkata. Minu arust saavad ja väga hästi saavad. Hoolimata sellest, et rahvas vihkab valitsejate üksikuid otsuseid, ei ole tal mingit tahtmist olemasolevat olukorda muuta. Kui näiteks Kreekas on just üliõpilased rahva ahistamise vastu alati väljas, siis meie üliõpilased korraldavad vabaduse risti all tee ja saiakestega valitsust toetava ja kohalikku linnavalitsust mittepooldava külma ilma tantsupeo. Kui pensionärid lutti saavad, siis korraldatakse söömiste ja linnaeksursioonidega laulupidu, mis on valitsuse vastu ja linnavalitsuse poolt. Ehk ülemad klassid saavad samamoodi ideaalselt jätkata. Vähemalt nii kaua, kuni nad teatud osale rahvale aegajalt “teed ja saiakesi” oma poliitiliste “vastaste” nn hurjutamiseks välja käia jõuavad. Ja valitsejad ise on olukorraga, kus nad võivad rahvale nii palju käru keerata, kui soovivad, täiesti rahul.

16 thoughts on “Peaaegu revolutsiooniline olukord

  1. Indigoaalane 17. detsember 2009, 13:45

    ükskord koguneb vimm, mis kogunend salaja…:)ma arvan, et eestlasel on pikad juhtmed, täna pole veel aeg küps. Las kestab majanduskriis, tuleb euro ja siis tuleb ka revolutsioon. Teine traagika on muidugi meie väiksus- milline on alternatiiv? On ju proovitud "platsi puhtaks lüüa" kordi,- aga varianti B pole, ikka needsamad Rehepapist eestlased..

    Like

  2. Manjana 17. detsember 2009, 13:50

    äkki on olemas võimalus valitsejad rahvast rohkem kuulama panna? aga selle jaoks ei saa vahet teha, kas on keskerakonnast või reformikas. praegu nad kujutavad ette, et ainult nemad otsustavad ja keegi neid ei kõiguta.kui just võõrvalitsejaid ei taha.

    Like

  3. Oop 17. detsember 2009, 14:48

    Täpsustus. "tavainimese seisukohast oligi nõuka aja suurim mure, et ostlemine oli liiga keeruline" on pika puuga lyyes õige kyll, aga ainult Hruštšovi ja Brežnevi aja kohta. Ning ka siis juhtus yksikuid viperusi isegi kõige tavalisemate inimestega. Rääkimata muidugi intelligentidest, kes mõnes mõttes ikkagi ahjutaguses pimeduses elasid. Katsu sa maailma parimast riigist Oxfordi ylikooli õppima minna, eks ole.

    Like

  4. Aleksander Kaasik 17. detsember 2009, 15:01

    Klasse liigitatakse omandivormi alusel, seda esiteks.Et Eestis on pea kõigil mingi vara, ei põika me sellelt pinnalt kokku. Sotsiaalseid vastuolusid ei taha me aga ametiühingute toel leevendada, korrastada.Valitusel on õnnestunud, koos presidendiga, rahvast organiseeritud tegevusest eemale viia. Stimuleeritakse kampaaniaüritusi, räägitakse ühe kodaniku algatusest jne. Ent ainult kõik koos, suurte ametiühingute toel, saab ühiskonna valukohti tohterdada. Meil on osatud rahvast hirmutada, paljudes asutustes võrdub jutt ametiühingutest, rääkimata sinna astumisest, ennast töötuks jätmisega.Seni kuni me veel päris näljas pole, seni ei jõua arusaam, kõik koos tegutsemise vajadusest, meie eesmärkide puusse. Aga eesmärgi seadmine on varjutatud erakondade tülitsemise ja üksikisikute vägitegude ilmutamisega.Kas keegi on kuulnud meie presidendi või tema kaasa suust sõna ametiühing. Peaministrist ei maksa rääkida. Aga milline poliitik on toetanud ametiühingu liikumist? Alustagem sealt!

    Like

  5. kiilike 17. detsember 2009, 15:02

    Veel on võimalus riigivalitsemise teenus sisse osta. Keegi kunagi soovitas, et ostaks Iirimaalt näiteks. Riigihange tuleks sellisel puhul teha ja hoiaks hulga raha kokku🙂

    Like

  6. Toivo Ellakvere 17. detsember 2009, 17:14

    muig, sa defineerid riigikogulased ülemklassina. tõesti või? tavaline vasakpoolsete ämber, mõõdetakse ainult palgatulu, mitte dividende, mõjujõudu, või omandi suurust. suur palk = rikkur.

    Like

  7. Hundioru Nirti 17. detsember 2009, 17:51

    Riigikogulaste palgatõusuga oleks kõik koondatavad päästetöötajad saanud tööle jätta ja neid veel juurdegi palgata…Kurvaks teeb selline asi.

    Like

  8. Virgo Kruve 17. detsember 2009, 18:07

    Eestis arvatakse, et meie parempoolsus on sama kui läänes. Tegelikult on kogu poliitiline spekter paremale kreenis ja meie vasakpoolsed asuksid lääne mõistes hoopis tsentris.Ainult Eestis on võimalik, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond kuulub koos kahe parempoolse parteiga ühte valitsusse. Seega kunagised Mõõdukad on valitsuses olnud ainult parempoolsete puudlina.Samuti on meie Eestimaa Rohelised lääne tavasid eirates mitte vasakul vaid täitsa paremal. Nende ainus olemasolu mõte on olla parempoolsete taskupartei, millega vajadusel oma võimu kindlustada.Mis puudutab eliiti ja selle vahetumisi, siis mina seda ei usu. Nimelt praegune opositsioon ei ela sugugi halvasti (isegi Keskerakonnas oma permanentse opositsioonis olemise järel) ja on rahul oma olukorraga.Mõte väärib ka enda poolt pikemat kirjutamist ja tänud hea algatuse eest.Lisan veel juurde, et eriti hale oli Erki Noole jutustus eile sellest, et Riigikogu liige käib välislähetuses oma kuluhüvitiste arvelt ja isegi päevarahad võetakse sellest. Minu teadmised ütlevad, et need tulevad ikkagi palga pealt ja mitte hüvitise summadest.

    Like

  9. Eimar Veldre 17. detsember 2009, 18:19

    Tudengitelt ongi raske oodata seda laiahaarelist rünnakut – on nad samuti jagatud: kes rikas, kes vaene; kes maksab õpingute eest kohe, kes hiljem maksumaksjana jne Ning mis peamine – Eesti tudengi poliitiline valik on suuresti vastupidine üliõpilaseluideaalidel. Tudengid valivad pigem paremliberaale ja konservatiive, ent väärtustelt ootab keskmine tudeng midagi isikuvabaduste ja hoolivuse vahel. Ent loodame, et masu võtab seda materialismi maha ja soodustab ka solidaarsuse ja kodanikujulguse suurenemist noorte seas.

    Like

  10. Manjana 17. detsember 2009, 18:43

    oop. õigus küll, reisimise ja kapitalistlikes koolides õppimise võimaluse unustasin ära. breznevi ajal see lagunemine alguse saigi, gorba noppis õisi.aleksander. omandivormi järgi jaotamine oli põhjendatud ajal, mis peamine tööandja oli tööstus. nüüd on peamine teenindus ja klassideks jaotamisel on 20. sajandil hulk uusi teooriaid tekkinud. aga see ühistegevuse eemale viimine aü-dest jms on olnud küll valitseva klassi järjepidev tegevus.kiilike. julmad naljad sul :Dtoivo. kus sa raha järgi arvestamise välja lugesid? eraettevõttes võib hoopis paremini teenida, aga võimu on hulga vähem. tüüpilise vasakpoolsena jagasin ma võimu järgi, mitte raha järgi.nirti. kurb jah, aga võiks vihale ajada. nii vihale, et tahaks tänavale minna ja viha välja näidata ….virgo. nii pole mitte ainult eestis. lätis-leedus-poolas on suht samad lood. soojemates ida-euroopa riikides on vähe teistmoodi, aga siiski mitte nii nagu arenenud demokraatiaga riikides. peamine ühendav tunnus kõigis postkommunistlikes riikides on rahvuslus nii vasakul kui paremal parlamentaarsetes erakondades.eimar. meie tudengid on oma vanemate lapsed ja kahjuks jagavad nende peamist väärtusmõõdet – aga mida mina sellest saan. õnneks pole see päris valdav mõttelaad. kui neile rääkida nendest väärtustest, mida arenenud demokraatiates hinnatakse, siis on nad paljuga nõus. ainult, et ega neid rääkijaid ülikoolides kah liialt pole. valitsevate erakondade noortekogudes neid kohe kindlasti ei räägita ja ega enamus õppejõude kah väga ei räägi.

    Like

  11. nikitheone 18. detsember 2009, 09:45

    Nõuka ajal õpetati igasuguseid põnevaid filosoofilisi teooriaid, millega suurt midagi polnud peale hakata, aga samas rikastasid nad maailmapilti.just sellest ma eile rääkisin ühe tü ajaloo õppejõuga pikalt. tahaks rohkem teada, võiksid kunagi sellest pikemalt rääkida🙂 (PS – ma oleks õnnelik, kui praegu õpetaks marksismi ülikoolis ka. tahaks rohkem teada)

    Like

  12. Manjana 18. detsember 2009, 10:04

    kuna ma nõuka ajal ülikoolis ei käinud, siis ma otseselt marksismi õppinud ei ole. keskkooliprogrammis olid kõik humanitaarained "immutatud" marksismi-leninismiga. ja põhitõdedest räägiti igal pool, kus vähegi võimalik, seepärast neid kõik vanemad inimesed teavadki. eks ma mõnedest võin ju ikka siin kirjutada, aga sa võid ise ka lugeda, kui end läbi suudad närida. Raamatukois on näiteks müügil filosoofia leksikonid erinevatest aastakäikudest. Mul on see 1985 aasta variant. Meie EBSi filosoofia õppejõud ütles, et toda pole mõtet üldse vaadata. Ilmselt seepärast, et seal on olemas kogu see osa marksismist, mida oli nõuka inimesel vaja teada. Tänapäevased filosoofia raamatud jätavad nood asjad pigem oma teatmikest välja.

    Like

  13. Oop 18. detsember 2009, 10:31

    No ju siis see EBSi õppejõud ei olnud eriliselt arukas. 1985. aasta FL järgis vana ilusat objektivistlikku traditsiooni, andis olulisemate (lubatud) filosoofide eluaastad ja põhiteosed ning mõistete arusaadavad definitsioonid. Sama häid mugavaid allikaid faktoloogia järelevaatamiseks praegu napib, enamik uuemaid filosoofiaraamatuid ei ole teatmikud. Oxfordi sõnastik on näiteks tore asi, aga põhimõistete definitsioone on seal vähe ning filosoofide kohta käivaid andmeid veelgi hõredamalt. Kes ytleb peast, mis aastal syndis Carnap?Subjektiivsus on tore asi, kuni riiulis on ka mingi usaldusväärne teatmik. Praegu tuleb selle pähe kasutada Wikipediat.

    Like

  14. Tatsutahime 18. detsember 2009, 15:16

    Nikitheone, mina õppisin marksismi täitsa üheksakümndendatel TÜs ja nüüd õpetan ise ka🙂 Sotsioloogias ja ajaloofilosoofias ei ole teda kunagi välja jäetud ning majandusteaduses ikka ka natukene viidatakse vähemalt (kontrasteerides teisi teooriad). Eestis ei ole eriti sellist õppekava, mis laseks marksismile täielikult mingeid loengukursusi pühendada (kuigi kraadiõppekursusi küll, kui keegi marksismist tööd peaks kirjutama), aga erinevates loengutes ikka räägitakse. Lihtsalt praegu on ta üks teooria teiste seas.

    Like

  15. Franz 19. detsember 2009, 13:53

    Rahvas ja Riigikogu väärivad teineteist. Riigikogu on nagu kõverpeegel, millest rahvas oma peegelpilti näeb.

    Like

  16. Manjana 20. detsember 2009, 21:04

    Franz. ma mitte ei õpetanud, vaid õppisin EBSis.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: